Postitused

Kuvatud on kuupäeva 2006 postitused

Muiakem siis

Kujutis
On ikka kummaline sõna: MUIE Kõlab nagu prantsuse keel ja peaks tähendama midagi magusalt hapukat. Sellist, mis suunurgad ülespoole kergitab ja põsed vägisi naerule veab. Nagu jõhvikane linnupiimakomm. Sõber ütles just, et aasta peaks naljakalt ära saatma, siis tuleb uus sama moodi. Et mis oli aasta kõige naljakam asi? Mõtlesin, kohe mõttega mõtlesin. Ei midagi! Naljavaene inimene. Ja isa ütleb alati, et mul on hea huumorisoon ja vahe huumor. Ja et ma oskan asju huumoriga võtta. No kiva ! Eesti kunstnike töid vaateaknalt Vabaduse platsi äärest

Pildid ja mälupildid

Kujutis
Sain eile õhtul aru, et meie viimased jõulukuusesed fotomälestused pärinevad aastast 2004. Seisin hetke küünlavalguses ja püüdsin arusaamisele jõuda. Kas pildid paberil ja käes on paremad kui pildid me mälus? Eelmisel aastal tegime paar pilti telefonikaameratega ja kõik. Sel aastal läheb peaaegu samamoodi, sest päriskaamerat meil pole (teadagi, kui mees teenib fotodega leiba :) teate küll seda paljasjalgse kingsepa lugu). Kuid mälus on palju ka sellist mida paberile ei pane. Vahel mõtlen, et kellele neid perejõule ikka näidata. Osalistele jääb see ju mällu... Ja seepärast käin ma ringi ja SALVESTAN – lõhnu, tundeid, helisid, hetki, valgust, meeleolusid, värve, kilkeid, hääletoone ja iseenda mõtteid. Et oleks uuel ja järgnevalgi aastal mälusahvrist võtta. Ning kogemusest tean, et sahvri lävepakk on juba kuluma hakanud. jõulupuhkuse esimene õhtu 2016

Hyväksytty!

Kujutis
See roheline auto seal on minu pargitud. Valge masin tuli hiljem! On siiani pisut uskumatu, et minust sai autojuht. Et ma eksamid ära tegin ja tõesti ka pisut sõita oskan. Tõsi, linnas, eriti siin kodulinnas tundub see turvaline. Eriti kui sõidan tuttavaid tänavaid pidi. Kuid nagu sõidueksami vastuvõtja kommenteeris: "Nüüd tuleb sul alles sõitmist õppima hakata. Eeldused on olemas ja tingimused loodud." 32 sõidutundi, koos pimedasõidu ja maanteesõiduga (siin ju kiirteed) ja lisaks veel libedal sõit. Sellest pidi piisama. Nüüd tuleb iseseisvalt jätkata. Ahjaa, mu esimene omaette sõit oli majaõuelt autoparanduse parklasse. Seal see roheline silmarõõm nüüd seisab ja ootab uut ... aastat ning roolikeerajat. Mulle tundub, et sellest tuleb üks siiras sõprus.

Patriotismist rääkides

Kujutis
Tere iseseisvuspäeva-järgset hommikut! On ilus ärgata, ehkki päev on pimedam kui eile samal ajal. Käisime pärast õhtusööki ja enne vastuvõtu vaatamist (ehk siis just pärast kahe küünla süütamist kl 18-19) kõik linnas jalutamas – palju inimesi oli liikvel, restoranides oli pidulikult riides inimesi, äride aknad olid lillede, küünalde ja lipuvärvidega kaunistatud. Ja need kaks küünalt (või elektriküünla-trepid) – neid ikka tõesti kohe oli. Soome patrioot on lihtne ja hea olla. See sõna ja tunne ei tundu siin poliitiline kui näiteks väljend "Eesti patrioot". Jah, väärikus ja ühine suhtumine on selle päeva meeleolu ning lipukiri. Eilne avavalss lisas kõigele veel pisut "oma". Avavalss on nimelt aastakümneid olnud "Ilusal sinisel Doonaul", Tarja ajal on kindlalt igal aastal ise lugu mängitud. Sel aastal esmakordselt "Kulkuri valssi" ehk see "Siis meeleldi maanteel ma tantsin, kus metsade ,tormide laul. Seda marulist hulkuri valssi tul

Traagelniit ja lõnga sasipundar

Kujutis
Ma pole ammu õmmelnud. Kudunud ka mitte. Kujutan ette, et aega pole ja et valgust ei jätku ja et valmis nagu nii ei saa. Aga samas tahaks ikka nagu kududa ka. Viimati tegin ühele lapsele mütsi. Ilus tuli. Tõsijutt. Lõngakera kokku kerimine ja sasipundarde harutamine on mulle tegelikult meeldinud. Mitte küll alati, aga ikkagi. Tunnen enda üle pisut isegi uhkust, kui järjekordse puntra lahti saan. Sest siis olen end kokku võtnud, keskendunud ja töö lõpule viinud. Ja sellest jääb jälg. Vahel ajab see mõte närvi. Tahaks ilma jälgeteda toimida. Või siis nii nagu Tuglas, et kõik jäljed said mitu korda üle käidud, et ikka oleks paslikud näidata ja ajalukku jätta. Huvitav, kas Elo oli temaga õnnelik? Juice tõenäoliselt ei pidanud silmas nende suhet, kirjutades read: Teda armastasin palju, Sind armastan ehk kunagi rohkem. Ole mulle veidi aega tema. ehk siis: Häntä rakastin paljon, Sua rakastan joskus enemmän. Ole mulle vähän aikaa hän. Või mine sa tea?! Tuglas on ju Krossi moel So

Šokolaadilugu

Kujutis
”Kas sina tead, miks lapsed armastavad niii väga seda tumepruuni ja magusat? Seda, mida nad nimetavad šokolaadiks,” küsis väike päkapikk jõulupuu all istuvalt haldjalt. ”Muidugi tean,” vastas haldjas uhkelt, ”see meenutab neile tubli hobuse suuri silmi!” ”Ning karu pehmet kasukat,” lisas ta pärast hetkelist mõttepausi. ”Või pruuni ja päikesesooja puukoort,” läks päkapikk mõttelennuga kaasa. ”Võib olla. Ja kapsaliblikaid suvelillelisel niidul,” unistast haldjas. "Väikseid koerakesi,” õhkas päkapikk. ”Ja piparkooke,” sosistas haldjas ja limpsas keelt. ”Kas sa oled märganud, et see teeb nende näod naeruseks,” küsis haldjas, endal silmad pingsast mõttetegevusest vidukil. ”Huvitav, kas šokolaadis on võluvõimu?” Siit sai päkapikk mõtte: ”Me peame minema ŠOKOLAADI MAITSMA,” ütles ta. ”Aga kas sa tead, kuhu see neil peidetud on?” muutus haldjas murelikuks. ”Muidugi” ütles päkapikk ja sosisistas vaevukuuldavalt. ”Šokolaad on seal väikeses karbis!” ja osutas kummu

Kõik ongi tegelikult lihtne!

Kujutis
Vaade meie koduaknast 2006 Kui keskpäeval filosoofiast abi otsid, on midagi viltu. Või kas ikka on? Küsisin ühelt vahvalt inimeselt, kuidas suure valu või raskusega hakkama saada. Ta ütles: "Mujal. Eemalt." Ütles, et kõik ongi tegelikult lihtne! Ta vastas lakooniliselt, kuid kaalukalt ja tuntava rahuga. Ma vähemalt tahtsin seda rahu tunda, soojuski oli ehk vaid mu enda kujuteldu. Kuid mis siis? See oli ju lihtne!

Küünlavalguse algus

Kujutis
Täna on Soomes hingedepäev. Olen seda kõik need aastad mõtteis Pühakutepäevaks nimetanud, sest soomekeeli on päeva nimi Pyhäinpävä (kõige püham päev). Oma hiilguse andis päevale seegi, et mõni aasta tagasi oli mul võimalus laulda just sel ajal kahe kammerkooriga ja kammerorkestri saatel võimsaimat suurteost – W. A. Mozarti "Requiem"i. Suur kirik oli puupüsti täis ja lõpuks aplodeeriti seistes... * * * Eestis on see päev minu jaoks alati olnud seotud vanaema sünnipäevaga ning tänu sellele ploomikompoti ja napooleonikoogiga. Hiljem tähendas see aknail põlevaid küünlaid. Ja ühel aastal, sel samal päeval, sai minu ema teada, et temast saab vanaema… Kuid mida see päev siin tähendab? Vaba päeva ennekõike ja suurt püha, mis jääb paremini meelde juhul, kui eile jäi nädalavahetuseks toidumoon ostmata – täna on poed kinni! Pühama päeva või eestipäraselt hingedepäeval on ka oma legend, mille kohaselt viivad omaksed kalmule küünlaid, lilli ja pärgi – selliseid pisikesi samblast j

Vastupandamatu vastupanu

Kujutis
Ma ei viitsi praegu tegelikult isegi vihastada! See ei muudaks ka midagi. Nädal tagasi pani maakonna polikliinik oma uksed sisuliselt kinni: mitmekordsesse ja -sopilisse ehitisse jäid ligikaudu vaid kolm arsti ja kaheksa koristajat, mõni vastuvõtu-töötaja ning kohvikeetja. Kõik! Raha olla otsas - omavalitsusel siis. Kuid patsientidel peab seda nüüd olema, sest erasektor aitähi eest ei tööta. Vat sulle Hipokratest! Reedel avastati, et lapsel on silmapõletik. Palavik tõusis 39ni (püsis kolm päeva). Kuna siin ei tule arst koju, vaid haige viiakse ükskõik millises seisus arsti juurde, siis läksime meiegi. Taksoga! Sest muud transporti polnud käepärast. Istusime kiirabis elavas (milline võrdlus!) järjekorras ja kogesime "meil-ei-ole-siin-kõige-jaoks-aega-peame-tööd-tegema-ja-teie-ei-ole -ainsad-kellel-häda-on-neljast-paneme-kinni " suhtumist. Saime kõige selle saatel siiski kenasti retsepti ja mul oli neist isegi pisut kahju. Apteegis oli kõigil aega rohkem (töötajaidki mingi

Mojitod ja kihlveod

Kujutis
Harrastasin kunagi numeroloogiat ja tark raamat hoiatas: "Sinust võib kergesti tulla sõltlane: seega hoidu sigarettidest, narkootikumidest, alkoholist ja hasartmängudest." Noh, on elatud ja on proovitud. Kindel on, et enne lõppu ei saagi tõde teada. Kuid vahel kükitab trullakas saatan mul mõlemal õlal ja itsitab: "näh pole sul häda miskit: oled siiani suhteliselt normis, vormis ja muidu korras." Mine ja võta nüüd kinni kas targa raamatu hoiatuse või enda selgrooalge tõttu . Igaljuhul on hea, et olen. Pigem ehk seetõttu, et tean, mida keelan, kui kord keelan. Ja muidugi see tänase nooruse lemmikväljend: "on, millest rääkida" Ehk siis: "ma tahaks, et mul oleks oma lastele midagi värvikat enda noorusest ja elust rääkida. Mitte nii et sündisin, elasin ja surin!" Pean tunnistama, et päeval, mil avastasin – mu lemmikmees veab raha peale kihla – ehmatasin ikka kohe ehtsalt. Jalgpall oli põhiline ja algsumma oli 15 virtuaalraha. Tänaseks on sum

ja raamatudki saab värvi järgi ritta panna

Kujutis
Tead, ma olen õnnelik! Jälle ja üle mõne aja ikka kohe olen ... See on tegelikult vedamine, et meie ellu mahub nii ülesmäge- kui ka allamäge-hetki. Muidu oleks ju liialt tasane, üheülbaline ja nõme. Targemad on väitnud, et õnnel pole mekki kui see muutub stabiilseks. Tõsi, ja see kostab nagu diagnoos, prrr. Aga õnnelik olen ma seepärast, et tunnetan midagi haruldast ja igi-igatsetut - Keegi armastab mind! See teadmine annab, kui võimalik, veelgi enam energiat kui armumine. * * * Mul on pesapunumiseaeg. No peaaegu sõna otseses mõttes, sest mida muud mu viimased päevad sisaldanud on! Ah, et mida? Alguses ei teinud ma mitte midagi, siis hakkasin end kolmest mustapesukastis läbi vahutama. Tegelikult on see lootusetu ettevõtmie, sest PIDEVALT tuleb uusi asju peale. Kuid vähemalt on (värvi)vaheldust. Aga noh - see on selline argipäeva rõõmumõõdik. Olem nüüd aastakese siin kodus elanud ja mind hakkas lõpuks ikka täitsa häirima, et seinad on ENDISELT valged ja pildid on ENDISELT kusag

Killuke ajalugu

Kujutis
Igal põlvkonnal on oma unelus ja eesmärk, oma seletus nii olnust kui olevast. Alles aeg sõnastab ja hindab mis on mis ja kes on kes. Tavaliselt elavad nüüdisajal üheskoos kolm-neli põlvkonda. Tegelased selles vabanemiseloos olid sündinud “Eesti ajal”, sõja ajal, pärast sõda, Hrustšovi sula ajal, stagna-, perestroika- ja laulva revolutsiooni ajal. Kuidas me siin eelmise sajandi lõpuveerandil oma elu elasime? Kas riik nimega Eesti Vabariik oli üldse veel meie kõigi jaoks olemas? Aga nimega NSV Liit? Kas polnud nii, et ametlik ja ajakirjanduslik retoorika ei jõudnudki meie kõigini? Tõenäoliselt enamik meist ei vaevanud pead, mida need kommunistid ja riigimehed korraldavad või mõtlevad. See oli oma ju ainult neile ja natuke ka kaaskonnale. Vaid nemad mõistis, mida nende intriigidega taotlevad ja kuhu sihivad. Meie elasime oma elu, oma eesmärkidega, meile jäetu lubatud võtete ja mõtetega. Elasime me siis nagu teispool mingit müüri? Ehitasime endale kodusid, kasvatasime kurke, ka

Vangil on ... trellid II

Kujutis
Delfi pildipanga foto Tartu vanglast ... eelnenud lugu .. . Toit on aurutatud, süüa saab kolm korda päevas ja süüakse kongis. Mitte nii nagu ameerika filmides näha – suures saalis ja kõik koos. Kong on kahele mõeldud, kõvade koikudega ruum. Kuid sinna kuulub ka pesemisnurk ja WC. Duši all võib käia piiramatult. Sooja vett on. Magamiseks on umbes 10 cm paksused poroloonist alused. * * * ”Jumala õnn, et ma lugeda oskan!” Inglise keele õpik on, üht-teist on jõudnud sealt juba ka selgeks õppida. Raamatukogu on pidevas kasutuses. Nüüd tahaks juba VALIDA - raamatute valik on piiratud. ”Võimlemine on osa päevast kuid pallimänguvõimalus mul puudub, sest ma pole selles tsoonis. Meil on kitsas betoonkoridor, milllel on lae ja katuse asemel traatvõrestik.” * * * Midagi juurde tuua ei saa, kõik see, millega on ”sisse” tuldud, jääb. Kui midagi on vaja, siis tuleb vanglapoest osta. Vang raha ei kasuta ega oma kinnipidamiseajal näe. Raha kannavad kodused eriarvele üle ja vangile öeld

Augustist

Kujutis
Nädalavahetus möödus Tallinnas vanalinnas, selles vahvas majapidamises ja Läänemaal Keskkülade suguvõsa kokkutulekul. Ning ega see pealkiri kuud pelgalt sümboliseerigi – August on meie puu tugevaim oks.

Soomlane Eestis III osa

Kujutis
"Kui sadam ootab koju vaid ühtainust laeva siis sada meest seal rõõmu leiab eest. Kui sadam ootab aga kas või sadat laeva siis ootad sina vaid ühte meremeest..." Omavahel: "Tead tereloom, me peaksime need sõnad ikka pähe õppima, mine tea millal jälle vaja kai peal laevakest oodata..." Teistele: Igatsus ajab naise rooli ning mehele mereäärde vastu. Igatsus ei valmista ette pettumuseks, kuid annab rea õigustusi ning mõtle-mida-kõik-teha-saab . Intervjuu oli üks neist asjadest, mida teha sai. Mohni saare rannariba. wiki leid Viinistu hotelli ja kunstimuuseumi vahel sai aetud üks väärt jutt, mida ei saa vaka all hoida. Ja et ylle aetud soomekeelne jutt oleks arusaadav kõigile olgu siin see tõlge. Intervjuu kõlas eetris 3. augustil 2006. aastal Eesti Raadio saates "Suvised Huvid" Rääkis Tuovi Kurtio Helsingi Taaskasutuskeskuse koolitusjuht "Olen kaua unistanud sellisest reisist, mis võiks anda ülevaate Eesti vanadest kalmistutest. As

Indiaanlaste lillerituaal

Kujutis
Kujutage ette, et silmad tunnevad lõhna: siis tunneksite te hernelillede, päevakübarate ja kannuslillede lõhna, mis seguneb juulikuise meretuule, adru, vetika ja lõkkesuitsu vinega. Pildistaja selja taha jäävad neli kumerat higistamistelki. Nende uste ees on hiigelsuur põllukividest laotud hunnik, mille all hõõguvad söed. Ja kui piltnik pilgu tõstaks, näeks ta taamal hiigelsuurt, lumivalget püstkoda - Teepee (loe: tiipi) - indiaaninaiste kodu-köökpühamu, kuhu mehel on asja just nii palju, kui naine seda heaks arvavat. Kümnes indiaanilaager * * * Pirital, männitukas, on üks armas ja kodune koht, kus aeg kulgeb omasoodu. Just nüüd on selles majas Urbide-aeg. Mamma Viiu vaatab oma poegi ja ütleb tehtud tõredusega: "Ma tahaks teil kohe kõrvad tuliseks teha - NII HEA, et te jälle kodus olete!" Miks teie tagasi ei tule? "Aga me ju olemegi tagasi," vastab Toomas Urb, kellele on indiaanlaste poolt nimeks pandud Kuukiirel Kõndija.

Soomlane Eestis II osa

Kujutis
Paljude teiste suvesündmuste hulgas on Eestis endale koha leidnud ka väntorelite rahvusvaheline festival. Harrastaja Harri Kovanen töi Tartus toimunud kokkusaamisele kaks isiklikku tänavaorelit ja kinnitas et moosekant ei ole amet vaid elustiil SUVISED HUVID Räägib väntoreliga leierkastimees  Harri Kovanen "See on elustiil, juba 6 aastat! Posetiivi (see on väntorel ehk leierkast soomekeeles) on automaatorel ja mul on neid kaks. Teine neist on ikka väga vana, Saksamaalt väntoreleid valmistavast tehasest toodud. Mis annab tõuke sellise vana aegse pillit muretsemiseks? "See tekib sedasi ühtäkki, hiilib salaja Su mõtetesse ja nii Sa oledki äkitselt väntoreli omanik." Kas te kuulate sageli väntorelimuusikat? "Alati, kui ma oma pilliga rahvast rõõmustan. See jääb pähe pöörlema ja mulle need meloodiad meeldivad. Käin vahel ikka teisigi kolleege kuulamas - alati on midagi uut! Repertuaarid ja isegi pillide kõlad on ju erinevad. Kui olen kusagil pilliga pä

Soomlane Eestis I osa

Kujutis
Suvine raadiosaade Vikerraadio eetris "SUVISED HUVID"  Lustakas leid spordimuusemist Pooleldi eestimaalased  Pirkko  ja  Usko Espoost  nõustusid oma muljeid ja mõtteid kuulajatega jagama. Millal jõudsite ja millised on reisuplaanid? "Tulime just äsja. Esimene ost oli telefonikaart, et saaks soodsamalt sõpradega ühendust pidada, käisime ka sadamaturult läbi ning siis sööma. Edasi on plaanis Saaremaale sõita, see on kindel, et ees ootab veel ringsõit Lätis ja Leedus!" Miks just Saaremaale? Mis teid seal ees ootab? "Tuttavate suvila Salme vallas - suur palkmaja. Tuttavad on samuti soomlased ja nad on maja ise sinna ehitanud. Meil endil ei ole hetkel veel plaani Eestist maad või talu osta. Kuid korter siinsamas Tallinnas on ostetud küll. Sadama terminaali lähedal on oma öömaja olemas." Milline on õhkkond ja meeleolu Eesti pealinnas? Mis teis siin linnas köidab? "Toompea ja sealne vaade, samuti Linnahalli pealne ala ja se

Inimene pole kala

Kujutis
Limnoloogia keskuse järvemuuseumi juhataja Jaan Eensaar (pildil koos perega) räägib kaladest, veesõidukitest ja suhtumisest järveelanikesse. Jutuajamine sai lindistatud 1. juulil Limnoloogiajaamas Võrtsjärve kaldal ning eetris on see 6. juulil (2006. aastal) kell 10.10 Vikerraadios! Ehk oled Sa kuulnud UNI-MUDILAST? Venekeeli on ta nimi hoopis ROTANN, eestikeeli tal veel nime polegi ja nii hämab see jõhker kalake meid oma süütu nimega. Tegelikult on uni-mudil värvitu ja julm kala, kes teisi isendeid hirmutab ja ka ära võib süüa, kui ikka väga närvidele käivad. ________________________________ Kutsumata külaline meie vetes  Eesti vetesse on jõudnud uus kalaliik - kaugida unimudil ( Perccottus glenii ). Esimene teadaolev leid pärineb käeoleva aasta juunikuust, mil ihtüoloogid tabasid kontrollpüükidel kaks isendit Narva veehoidla piirkonnas. Võõrliikide ilmumisse tuleb alati suhtuda ettevaatlikkusega. Kui võõrliigid osutuvad kohalikest liikidest elujõulisemateks,

Vangil on ... trellid

Kujutis
Ma istusin vanglas. Kokku veidi rohkem kui tunni jagu minuteid. Rääkisin telefoniga, sest muudmoodi kinni peetavaga (just nii kirjutatuna!) suhelda ei saa. Kõrgemalt tulnud loaga saadud kohtumise pikkus võib olla külalise valikul kas üks tund või kaks tundi. Ja mitte vähem! Kaasa ei tohtinud midagi võtta ja läbi otsita ikka. Olgugi, et midagi poleks nagunii saanud üle ja edasi anda. Sest ruumis, kus telefonisuhtlus ja klaasi kaudu nägemine toimus, ei olnud selleks lihtsalt mingitki moodust võimalik leida. Ainsad augud olid telefonis, tumekollases plastikust aknaraamis oli kahekordne klaas ja ümberringi valget, halli ja lillat värvi kiviseinad. Meie ruumis oli ruumi, kuid vangi telefoniputka oli madala metallvõrestikust laega ning suuruse poolest mingi 2x1,5 meetrit. Küünarnuki toetamiseks lauariba, istumiseks tool. Ja seljataga peegelklaasiga uks... Reeglid on sellel territooriumil kõvemad kui kivi, millest kongi seinad ehitatud. Sest kivi sees (soome keeles "istutakse va

Aeglane aeg

Kujutis
Kõige jaoks on antud aeg. Märka siis, et peeglikillustki näeb taevast. See päev meie toimetuses oli aasta kiireim. Inimesed jooksid nagu oleks tuli takus ja ägasid tegemata tööde pärast. Sama tõbi oli nakatanud turundusosakond ja juhatust, isegi lõunalauas ei saadud rahu - söömiseks oli varutud just ja täpselt 30 minutit, siis pidi jälle jooksma... Ütlesin süümepiinadega võideldes lahti kahest õhtusest kohtumisest, mis olid kokkulepitud vaid selleks, et tähistada suve algust. Nojah, hullu polnud sellest tegelikult midagi. Sest ka teised kolleegid teatasid kergendusega, et augustis on tõesti rohkem aega, nüüd on lihtsalt tappev kiirus.  Maikuus hakkab kõigis töökohtades ühtäkki kiire, juuni alguses hoog vaid kasvab ja enne jaanipäeva on teadagi ... lihtsalt hullumaja Töölaua peab paberivirnade alt ju enne puhkuse algust välja kaevama, on viimane aeg head kunded lõunale viia, tuleb leida suveks veel mõned asendajad ja oh ... sügiseks tuleb kasvõi mingigi tööplaan kirja panna. A

Häda ei anna häbeneda!

Kujutis
Teate, kui inimesel keset suurimat häda on rohkem kui üks võimalus selle leevendamiseks, võib pea' et kindel olla - ta teeb püksi! Kohe räägin edasi, seniks loe kempsust Hiina-moodi "Ma vist ei maininud seda, et tualett siin on AUK maasees. Muidugi ilus keraamiline auk. Pottides tunnen ma kohe suuremat puudust. Arvan et kui koju lahen, kallistan kohe oma armsat valget potti! /---/" kliki end Diana blogisse. Käisime Saaremaal, ühes imelises maailmas - nii palju uut ja vana ja unustatud ja sinist ja nii tulevikku-suunatut, et isegi pisut kadedaks tegi. Kadekaks sellepärast, et perenaine oli hoopis soome-rootslane, kellel jätkus südant, silma ja head sõna minu sünnimaale. Oeh seda nostalgiat! Kuid olen märganud, et kaugus või vahemaa avavad silmi meie enda ninaaluse ja ise-enesestmõistetavuse tarbeks. Igaljuhul see hiigelsuur Nostalgiamaa sai oma koha mu südames. Kuid nüüd neist kolmest pildist. Vastavalt mingitele normidele on selge, et kui öömajale mahub kümneid

Tuletooja

Kujutis
Zeusi viha ja Prometheusi karistus Vana Kreeka müüdi kohaselt olid inimese loojateks Zeus ja Prometheus. Prometheus oli titaan, üks neist vanadest jumalatest, kes aitasid Zeusil Kronose vastu võidelda. Prometheus voolis inimese savist ja asetas kuju püstiasendisse, Zeus andis inimesele looma loomuse. Zeusile oli meele järel, et inimesed jäävadki algelisteks olenditeks, kes puu-vibude ja luu-nugadega endale toidupoolist jahivad. Zeus kartis, et in imestest oleks keegi ehk võimeline tema võimu ohustama. Prometheus oli tähelepaneliku jumalana aga õppinud inimesi armastama. "Inimestele tuleks õpetada tuletegemise saladus," ütles ta Zeusile "sest muidu on nad kui abitud lapsed. Meie kohus on viia lõpule see, mida oleme alustanud!" Prometheus mõistis, et nad ei jõua Zeusiga kunagi kokkuleppele, ja nii läks  Prometheus  salaja Olymposele, kus põlesid alati lõkked ning läitis neist tõrviku. Tõrvikuga kuumutas ta puusüsi hõõguvaks ja peitis selle lähedal kasvava fenk

Roosihullus

Kujutis
Soomlase üks sünonüümidest on minu jaoks ROOS! Siin olles olen seda lille õppinud hindama. Ja kui küsitakse: "Kas see roos vaasis ka kestab?" saan vabalt vastata: "Jah, kestab küll!" Samal päeval või järgmiseks hommikuks longu vajunud lilli ei ole ma enam ammu näinud. Vähemalt mitte oma kodus. Loodan, et ka kliendid on rahul. * * * Suvi on suur roosiostuaeg - neid viiakse sõbrale rõõmuks ja oma silmale iluks. Ja mitte ainult üks õis korraga vaid ikka kümnestes nö pakkides. Pakkideks nimetagem neid seni, kuni need on aiandi kilepakendis ja otseselt "sidumata". Mingi osa suvest ostetakse korraga aga vaid üks pikk roos, millel (reeglina) kuldpael kaelas ja mis pakituna tselloffani (?) ehk läbipaistvasse krabisevasse paberisse. Need lilled viiakse leerilastele. Värvidest on eelistatud sügavpunased, roosakad ja sinised toonid. * * * Roosihullus valitseb siinsetes lileepoodides maikuu viimasel nädalal ja eriti viimasel nädalavahetusel(vahel ka juuni e

"Mitäs tilasitte!"

Kujutis
Marsilt leiti eile õhtul elumärke ja põrgu jahtub - kuuldavasti on temperatuur 0 kraadi! Nii ju pidigi minema, kui Soome võidab Eurovisooni lauluvõistluse. Soome mitte ainult ei võitnud, vaid sai 50 aasta kokkuvõttes kõige enam punkte - 292. Pildid on võidust ja link siin kuu alguses tehtud Tamperes avalikustatud valikust