Tuletooja

Varakevadised Tulpide kodumaa on Pärsia.  Euroopasse toodi need lilled umbes aastal 1500 ning Soome jõudsid tulbid umbes 200 aastat tagasi. Ning tänaseks on Soomest saanud üks suuremaid tulbitarbijaid. Paljudele soomlastele on tulp juba jõulude ajal erilisel kohal. Tulbiistutused kaunites pottides või korvides on aastast aastasse nõutud. Tulbid on algusest peale kõrgelt hinnatud olnud. Nendega on isegi börsil käidud. Legend räägib, kuidas keegi olla Hollandis terve maja ühe tulbisibula vastu vahetanud. Tulpe on üldse kokku olemas umbes 6000 liiki, nende hulka kuuluvad kõik võimalikud värvid - ka sinised ja mustad. Siniseid tulpe võib küll osta, kuid mitte kasvatada, sest need on kunstlikult värvitud. Räägitakse ka valgetest ja mustadest lilledest, kuid tegelikkuses on lillede must värv siiski tumelilla. Soomes kasvatatakse aastas umbes 40 miljonit tulpi, välismaalt sissetooduid väga kergelt ei leiagi. Tõsi, mõned haruldased liigid siiski on. Kõikidel tulpidel on oma nimi. Su

Telefon helises ja mul paluti süveneda teemasse, mille algmaterjal on netilehel www.pohjoisnapa.fi Siin on see lühidalt ja maakeeli kirjas. Ekspeditsiooni idee ja eesmärk Eesmärgiks on jõuda Põhjanabale :) võimalikult valutult ja tervetena. Kõlab lihtsalt, kuid tegelikkuses on see veelgi raskem kui tavalistel ekspeditsioonidel, sest tänased kangelased on välisest abist ja hoolduslendudest algse plaani kohaselt loobunud. Nende retke nimetataksegi UNSUPPORT-retkeks Siia vahele meenutan, et samasugusele teekonnale asus kaks aastat tagasi Dominic Arduin. Mees, kes kadus paraku üsna pea pärast seda, kui oli asunud Siberist teele. Põhjanabale on aga ilma väljaspoolse abita tänaseks pääsenud 27 inimest. Ja soomlaste eesmärk on selgelt nende kohalejõudnute hulka saada! Taustast ka Langevarjujäägrite gildkond on tänast retke juba kaua planeerinud. Harjutama hakati suisa eelmisel sajandil – 1999. aastal suusatati üle Gröönimaa ja 2003. aastal suusatati magneetilsel põhjanabal. Üks püstitatud ee