Tuletooja

Ma istusin vanglas. Kokku veidi rohkem kui tunni jagu minuteid. Rääkisin telefoniga, sest muudmoodi kinni peetavaga (just nii kirjutatuna!) suhelda ei saa. Kõrgemalt tulnud loaga saadud kohtumise pikkus võib olla külalise valikul kas üks tund või kaks tundi. Ja mitte vähem! Kaasa ei tohtinud midagi võtta ja läbi otsita ikka. Olgugi, et midagi poleks nagunii saanud üle ja edasi anda. Sest ruumis, kus telefonisuhtlus ja klaasi kaudu nägemine toimus, ei olnud selleks lihtsalt mingitki moodust võimalik leida. Ainsad augud olid telefonis, tumekollases plastikust aknaraamis oli kahekordne klaas ja ümberringi valget, halli ja lillat värvi kiviseinad. Meie ruumis oli ruumi, kuid vangi telefoniputka oli madala metallvõrestikust laega ning suuruse poolest mingi 2x1,5 meetrit. Küünarnuki toetamiseks lauariba, istumiseks tool. Ja seljataga peegelklaasiga uks... Reeglid on sellel territooriumil kõvemad kui kivi, millest kongi seinad ehitatud. Sest kivi sees (soome keeles "istutakse va

Kõige jaoks on antud aeg. Märka siis, et peeglikillustki näeb taevast. See päev meie toimetuses oli aasta kiireim. Inimesed jooksid nagu oleks tuli takus ja ägasid tegemata tööde pärast. Sama tõbi oli nakatanud turundusosakond ja juhatust, isegi lõunalauas ei saadud rahu - söömiseks oli varutud just ja täpselt 30 minutit, siis pidi jälle jooksma... Ütlesin süümepiinadega võideldes lahti kahest õhtusest kohtumisest, mis olid kokkulepitud vaid selleks, et tähistada suve algust. Nojah, hullu polnud sellest tegelikult midagi. Sest ka teised kolleegid teatasid kergendusega, et augustis on tõesti rohkem aega, nüüd on lihtsalt tappev kiirus.  Maikuus hakkab kõigis töökohtades ühtäkki kiire, juuni alguses hoog vaid kasvab ja enne jaanipäeva on teadagi ... lihtsalt hullumaja Töölaua peab paberivirnade alt ju enne puhkuse algust välja kaevama, on viimane aeg head kunded lõunale viia, tuleb leida suveks veel mõned asendajad ja oh ... sügiseks tuleb kasvõi mingigi tööplaan kirja panna. A

Teate, kui inimesel keset suurimat häda on rohkem kui üks võimalus selle leevendamiseks, võib pea' et kindel olla - ta teeb püksi! Kohe räägin edasi, seniks loe kempsust Hiina-moodi "Ma vist ei maininud seda, et tualett siin on AUK maasees. Muidugi ilus keraamiline auk. Pottides tunnen ma kohe suuremat puudust. Arvan et kui koju lahen, kallistan kohe oma armsat valget potti! /---/" kliki end Diana blogisse. Käisime Saaremaal, ühes imelises maailmas - nii palju uut ja vana ja unustatud ja sinist ja nii tulevikku-suunatut, et isegi pisut kadedaks tegi. Kadekaks sellepärast, et perenaine oli hoopis soome-rootslane, kellel jätkus südant, silma ja head sõna minu sünnimaale. Oeh seda nostalgiat! Kuid olen märganud, et kaugus või vahemaa avavad silmi meie enda ninaaluse ja ise-enesestmõistetavuse tarbeks. Igaljuhul see hiigelsuur Nostalgiamaa sai oma koha mu südames. Kuid nüüd neist kolmest pildist. Vastavalt mingitele normidele on selge, et kui öömajale mahub kümneid

Zeusi viha ja Prometheusi karistus Vana Kreeka müüdi kohaselt olid inimese loojateks Zeus ja Prometheus. Prometheus oli titaan, üks neist vanadest jumalatest, kes aitasid Zeusil Kronose vastu võidelda. Prometheus voolis inimese savist ja asetas kuju püstiasendisse, Zeus andis inimesele looma loomuse. Zeusile oli meele järel, et inimesed jäävadki algelisteks olenditeks, kes puu-vibude ja luu-nugadega endale toidupoolist jahivad. Zeus kartis, et in imestest oleks keegi ehk võimeline tema võimu ohustama. Prometheus oli tähelepaneliku jumalana aga õppinud inimesi armastama. "Inimestele tuleks õpetada tuletegemise saladus," ütles ta Zeusile "sest muidu on nad kui abitud lapsed. Meie kohus on viia lõpule see, mida oleme alustanud!" Prometheus mõistis, et nad ei jõua Zeusiga kunagi kokkuleppele, ja nii läks  Prometheus  salaja Olymposele, kus põlesid alati lõkked ning läitis neist tõrviku. Tõrvikuga kuumutas ta puusüsi hõõguvaks ja peitis selle lähedal kasvava fenk

Soomlase üks sünonüümidest on minu jaoks ROOS! Siin olles olen seda lille õppinud hindama. Ja kui küsitakse: "Kas see roos vaasis ka kestab?" saan vabalt vastata: "Jah, kestab küll!" Samal päeval või järgmiseks hommikuks longu vajunud lilli ei ole ma enam ammu näinud. Vähemalt mitte oma kodus. Loodan, et ka kliendid on rahul. * * * Suvi on suur roosiostuaeg - neid viiakse sõbrale rõõmuks ja oma silmale iluks. Ja mitte ainult üks õis korraga vaid ikka kümnestes nö pakkides. Pakkideks nimetagem neid seni, kuni need on aiandi kilepakendis ja otseselt "sidumata". Mingi osa suvest ostetakse korraga aga vaid üks pikk roos, millel (reeglina) kuldpael kaelas ja mis pakituna tselloffani (?) ehk läbipaistvasse krabisevasse paberisse. Need lilled viiakse leerilastele. Värvidest on eelistatud sügavpunased, roosakad ja sinised toonid. * * * Roosihullus valitseb siinsetes lileepoodides maikuu viimasel nädalal ja eriti viimasel nädalavahetusel(vahel ka juuni e