Tuletooja

Igal põlvkonnal on oma unelus ja eesmärk, oma seletus nii olnust kui olevast. Alles aeg sõnastab ja hindab mis on mis ja kes on kes. Tavaliselt elavad nüüdisajal üheskoos kolm-neli põlvkonda. Tegelased selles vabanemiseloos olid sündinud “Eesti ajal”, sõja ajal, pärast sõda, Hrustšovi sula ajal, stagna-, perestroika- ja laulva revolutsiooni ajal. Kuidas me siin eelmise sajandi lõpuveerandil oma elu elasime? Kas riik nimega Eesti Vabariik oli üldse veel meie kõigi jaoks olemas? Aga nimega NSV Liit? Kas polnud nii, et ametlik ja ajakirjanduslik retoorika ei jõudnudki meie kõigini? Tõenäoliselt enamik meist ei vaevanud pead, mida need kommunistid ja riigimehed korraldavad või mõtlevad. See oli oma ju ainult neile ja natuke ka kaaskonnale. Vaid nemad mõistis, mida nende intriigidega taotlevad ja kuhu sihivad. Meie elasime oma elu, oma eesmärkidega, meile jäetu lubatud võtete ja mõtetega. Elasime me siis nagu teispool mingit müüri? Ehitasime endale kodusid, kasvatasime kurke, ka

Delfi pildipanga foto Tartu vanglast ... eelnenud lugu .. . Toit on aurutatud, süüa saab kolm korda päevas ja süüakse kongis. Mitte nii nagu ameerika filmides näha – suures saalis ja kõik koos. Kong on kahele mõeldud, kõvade koikudega ruum. Kuid sinna kuulub ka pesemisnurk ja WC. Duši all võib käia piiramatult. Sooja vett on. Magamiseks on umbes 10 cm paksused poroloonist alused. * * * ”Jumala õnn, et ma lugeda oskan!” Inglise keele õpik on, üht-teist on jõudnud sealt juba ka selgeks õppida. Raamatukogu on pidevas kasutuses. Nüüd tahaks juba VALIDA - raamatute valik on piiratud. ”Võimlemine on osa päevast kuid pallimänguvõimalus mul puudub, sest ma pole selles tsoonis. Meil on kitsas betoonkoridor, milllel on lae ja katuse asemel traatvõrestik.” * * * Midagi juurde tuua ei saa, kõik see, millega on ”sisse” tuldud, jääb. Kui midagi on vaja, siis tuleb vanglapoest osta. Vang raha ei kasuta ega oma kinnipidamiseajal näe. Raha kannavad kodused eriarvele üle ja vangile öeld

Nädalavahetus möödus Tallinnas vanalinnas, selles vahvas majapidamises ja Läänemaal Keskkülade suguvõsa kokkutulekul. Ning ega see pealkiri kuud pelgalt sümboliseerigi – August on meie puu tugevaim oks.