Tuletooja

Etapid olevat seotud värvidega. Mõni suudab neid näha inimese ümber, teine ennekõike stiilikonsultandina á la sobib ei sobi ja kolmas vaid värvi ennast. Kuid ka siis võib ta kahelda: kas see ikka on mereroheline või on elektrisinine. Äkki on hoopis... Ostsin eile saapad, tutikesega pealt ja puha. Värv on roheline, kuid see ei ava tegelikku tooni. Kuidas siis seletada? – kaitse või maastikukarva ehk. Kodus asju pakkides, sain korraga aru kui palju rohekaid toone on kappi kogunenud. Istusin ja mõtlesin, et mis hetkest see õige mu lemmiktooniks hakkas. * * * Aasta tagasi oli roosa – vanaroosa, titeroosa, murtud roosa, fuksia, aniliin. Kunagi lapsepõlves olid mul vist küll kõik riided sinised – heledad ja tumedad, kuid sinised. Koolivormist kingadeni. Isegi ultrapikk sall oli sinine. Ema oli otsustanud, et see värv sobib. Ja tal oli õigus, sest ka helehallid silmad olid nii palju ilmekamad. Mul oli 17aastasena isegi sinine tuba – voodi, tugitoolid, lamp ja kardinasats. Siit alates us

Ometi kord pakane! Aga ma ei leia oma nahkpükse mitte kusagilt üles ja see pole tore. Karupüksid on mul õnneks ka veel. Ja ei naera seal nüüd - on jah karupüksid. Sellised valget värvi kootud retuusid, mida olen ikka rohkem kui kümme kord kandnud. Praeguste ilmadega on siis hea õhtul kõndimas käia. Muidugi tuleb neile karupükstele veel teised, tuult eemalehoidvad peale tõmmata. Siis on soe! Ja tunnine kävelylenkki ongi tehtud. * * * Kävelylenkki on super sõna. Soomlane läheb dressis tavaliselt just lenkille ja juba ainuüksi sõna tõmbab pisut stressi tagasi. Tegemist ei ole jooksmise, isegi mitte sörgiga. See on tempokas kõndimine! Kuidas aga eeslannast pereema peaks end väljendama, kui ta samalaadse harrastusega tegeleda sooviks? - Ma käin nüüd kõndimas!" - Ja kohe nii dressides lähedki või? või - Ma lähen tempokalt astuma?" - Täh? Ja seejärel astub dress-inimene uksest pimedusse, et suure ringiga tund hiljem tagasi koju tulla! Ühesõnaga: läbimaks teekond punktist A

HEAD UUT AASTAT! Sirvisin, kuulasin ja lugesin uusaastakõnesid. Maapealsel asemikul, meidän Tarjalla ja Ärma talu peremehel on palju väärt mõtteid: nad rääkisid rahust, kodust, hoolivusest, ligemese ja eemalgi seisva märkamisest, austamisest... . Soe hakkas, tõesti. Lootus tekkis, ausalt. Korraga asetus kõik paigale. Isegi eilseks hangitud vahuvein "Sibelius" tundus kõige selle taustal hea ja karge. Eile õhtul oli see lihtsalt kuiv ja hapukam, kui arvata oskasime... Ütle veel, et hommik õhtule "ära ei tee" Vanarahavas teab! "Meie inimesed on uhked iseenda üle, aga paljud meist ei ole sageli uhked oma riigi üle. Meile meeldib Eesti rahvas ja meie kultuur, aga oma riik tekitab tõrksust. /---/ "Eestis on kitsas," ütlevad mõnikord noored, äsja kooli lõpetanud inimesed, ning loodavad hingamisruumi ja euroopalikku avatust leida võõrsil. Meil tuleb nad ümber veenda. Me peame näitama, et ka Eesti pakub kindlustunnet ja avatust. Selleks vajame mõi