Märt Rask: nüüd olen karmavõlast vaba
"Mida päev edasi, seda rohkem mõistan, et õnnelikud on need, kes saavad oma elu elatud õiguskaitseorganitega suhtlemata," ütleb Märt Rask oma juristikarjäärile tagasi vaadates. Meri kohiseb sel päeval vaiksemalt kui sügisele kohane. Kui kolletanud lehti ja läbipaistvat metsatukka poleks, ei saaks kohe arugi, et suvi on läbi. Märt Rask (62 – intervjuu aastast 2013 ) astub oma maakodu õuel aeglasel sammul tulijaile vastu, võtab punase nokkmütsi ühte kätte ja ulatab teise. „See on mu pelgupaik, siin ei p e a ma midagi, kuid kõik on me endi kätega tehtud,” osutab peremees laia kaarega 25 aastat tagasi soetatud maa-alale. Kahel hektaril on viis hoonet, sel suvel kolmandat korda õitsev roos, 200 meetrit kiviaeda, noored õunapuud ja tugevalt tagasi lõigatud vana sirelihekk. Kõik selleks, et üheksa Raski kokku saades kenasti ära mahuksid. „Meil on siin see elamine paljukesti olnud poistele nagu tööõpetuse tund. Lastega koos tegemise aeg ongi ju tegelikult üürike, viimane võim