Tuletooja

Evald Rooma (1911-2017) “See oli ilmasõja aegu, kui ühel päeval kuulsin kedagi hüüdmas “maroozina,maroozina”. Need oli tatarlased. Isa kõnetas meest. Veidi rääkinud, võttis võõras ja pistis paberist keeratud tuutusse ümmarguse külma maiustuse. See oli mu esimene jäätis.” meenutab 103-aastane (2014) Evald Rooma kohtumist, mis andis mehele uue nime - Onu Eskimo ja märgistas terve sajandi kestnud elutee. Päikeselisel pärastlõunal Tartus Annelinnas Evaldiga kohtudes olen ärevil, sest nii eaka inimesega naljalt ei trehva. Evaldki olevat elevil, sest daamide seltskonna ootel on ta hommikul habet ajanud ja sobivama rõiva selga sättinud. Nüüd sirutab ta ise veel voodis pikutades tulija poole terekäe ning hoiab pika viivu ja vaatab silma. Mehe näiliselt nii kondised kämblad on suured, soojad ja pehmed. Ühtäkki lööb seni vaid naeratanud nägu särama ja Evald ajab end püsti: “Oh heldeke, täna te võtate minuga ühe pitsi konjakit, eks? Saate ju võtta? Ma siis pakun teile ka, kui tohib, mu