Sõbra sünnipäev
Millegipärast ei osanud ma kaua kujutleda, et Eesti Vabariigi aastapäeval võiks olla kellelgi sünnipäev. Sest mu lapsepõlves polnudki ametlikult vabariigil sünnipäeva. Ja kui see päev siis kord meie avalikku teadvusse kanti, tundus see jagamiseks liiga püha. Nüüd on mul aastaid rõõm tunda inimest, kellel on sünnipäev just 24. veebruaril. Pea sama kaua olen ma Eestit sel päeval oma sõbratari kaudu ka iseloomustada püüdnud. Umbes samamoodi nagu inimesed ikka sama tähemärgi all sündinute puhul tegema kipuvad. Mu sõbratar on nimelt elu näinud, lugupidav, töökas, siiras, aus, alati olemas ja valmis kuulama su muresid-rõõme ega palu iial midagi vastu. Nii jätsin ma ta kord hätta. Sel päeval teatas ta, et nende perel on väga isiklikel põhjustel ees Eestist lahkumine. Vaikisin mitu päeva, sest ei suutnud öelda sõbratarile: muidugi mine, küll kõik saab korda! Ma ei tahtnud valjult tunnistada, et tema sünnipäev ei saa seejärel enam kunagi olema selline nagu siiani. Isegi kui see on teistmood