Tuletooja

„Minu jaoks on elu parim siis, kui tunnen end kui rodeol!” ütleb viieaastast ametiaega lõpetav Soome saatkonna pressi- ja kultuurinõunik Marjo Näkki ( LP intervjuu kevadsuvi 2015 ) , kelle lapsepõlve lemmiktegelased olid kauboitüdrukud ja detektiivipreilid. Soome saatkonna pressi- ja kultuurinõuniku Marjo Näkki temperament ei sarnane sugugi keskmise soomlasega. Ta on alati heatujuliselt särtsakas ja pakatab energiast. Foto tegi Rauno Volmar “Fiktsioonid ei paku mulle midagi ja luuletuste lugejaks ma end ka pidada ei saa. Minu jaoks on elu parim siis, kui ma tunnen end nagu rodeol,” prahvatab Soome saatkonna pressi- ja kultuurinõunik Marjo Näkki, kelle lapsepõlve lemmikkangelased olid kauboitüdrukud ja detektiivipreilid. Peaaegu täiesti soomlane [naisliinipidi pärit Lapimaalt] Marjo on värvikaim näide sellest, kuidas edendada rahvusvahelisi suhteid ja jääda silma üldises infotulvas. “Lühidalt öeldes oli mul tööülesanne müüa Sahara kõrbesse liiva,” naerab Marjo ja meenutab LP-le e

“Ema, mis see ummik täpselt on,” küsis 11-aastane noormees ühel päeval, kui autoga seisvas liiklusvoos passisime. Selgitasin, miks seisak on tekkinud ja miks teetöölised just siin ja praegu oma tööd teevad. Lõpuks tõdesime ühiselt et teha pole muud kui oodata. Siis meenus lapsele hiljuti nähtud multikas, kus üks peategelastest samuti sedasi ummikusse sattus.  “Seal oli ema auto kindalaekas küpsiseid. Aga meil,” küsis laps. Meil oli nätsu ja joogipudel ning ports lemmiklaule. Nii me siis istusime seal autos, lonksasime vett, klõpsisime lemmiklaule ja arutlesime, mis ühe või teise loo juures täpselt meeldib ning püüdsime mõistatada ka, millist laulu küll naaberauto juht kaasa laulab. Ja et mis põhjusel üks selgelt liiklusreegleid eirav uljaspea vastassuuna vööndi kaudu täpselt meie ette end püüab pressida.  Jah, me kõik satume vahel ummikusse, kes autoga sõna otseses mõttes, kes oma peas ja tehtud valikute tõttu. Ning meist igaüks väljub ummikust omal moel. Mulle isiklikult on need