Tuletooja

Väljas on oktoober. Märg, soe ja seega mädane. Mõtlen juba mitmendat päeva, et kui meie gümnasist järgmisel nädala vaheajale tuleb - mida ta siis siin enam ei näe?! Märkasin täna, et õunapuud ongi peaaegu tühjaks kukkunud. Õuemuru ja mullaäär on maha varisenud ubinaid täis. Osa neist tuleks päästa talve jaoks. Teise osaga pole enam miskit teha - meie kodus toimub kompostistumine... Mõned öökülmad on mõned pruunid lehed maale lennutanud. Riisuda polevat naabrinaise sõnul veel mõtet, sest kohe tulevad ju uued peale ning siis varsti on neid veelgi enam. Hea teada. Apelsinikarva reha igal juhul juba ootab. Toas on ka mõnus. Eriti eilsest alates. Hommik algas üllatuskõnega - Elionist pärit noormees ütles, et kui meile sobiks, siis ta nüüd tuleks ja paneks meile neti ja digi püsti, üles ja külge. No kuidas ma saan öelda EI!? Eriti veel kui augustist alates on täiesti netitu elu olnud. Ja septembrist alates ei näinud enam ka harjumuspäraseid Soome kanaleid. No jah, see oli meie mure. Ku