Postitused

LUGEMISSOOVITUS:

Margus Tabor: haiget saamise kartus teeb taltsamaks

Kujutis
Kui teaksime juba ette, et meie lapsepõlve lood ühel päeval täiskasvanuna leiva lauale tooks, kas elaksime siis seda aega kuidagi teisit? Ilmselt mitte, sest elu ju välja ei mõtle. Tagant järele õpetlikumaks võib kogetu kirjutada ometi, ent seegi vajab kogemust ning ehk ka ühe põlvkonna manalateed. Kuid lapsepõlve lugude üles tähendamine ning kasvõi õhtujutuks pere pisematele rääkimine pole sugugi mitte kehva plaan.  Nii on Margus Tabor saanud pea kogu oma täiskasvanu elu lihvida jutustamisoskust. Meie vestluse käigus saabki kiiresti selgeks, et mehe räägitud mamma lugude publikumenu pole lihtsalt juhus - sedavõrd muhevärvika sõnakuue tema elulised juhtumised saavad. Saatuse tahtel sünnib kogu see lugu Hiiumaal, ühes väikeses külas, ümber laste kilked ja tihe sebimine. “Olgu need või võõradki, aga mulle meeldib selline kodune sagimine. Eks seegi ole aja märk, et kord on su kodu üks ümbruskonna lärmakamaid, ja siis jälle vaikseim. Sedasi näed ju, kuidas põlvkonnad vahelduvad,” seletab Ta…

Kirikumees ja vabamüürlane Jaan Tammsalu: saladusi tulebki hoida

Kujutis
Tallinnas Jaani kirikus on sel hommikul külm, kuid õuest tulijale on siin küllaga sooja ja tuulevarju. 12 000-liikmelise koguduse õpetajaJaan Tammsalu annab käärkambris lahkelt kätt ja ütleb, et siin katuse all on ta lihtsalt Jaan ning sobib sinatadagi. Avatud oleku ja äärmiselt laia silmaringiga mehe jutt aga jätab vaid ühe võimaluse: lugupidavalt eesnime kasutades teietada. Jaani käed värisevad märgatavalt juba neljandast eluaastast, sest kilpnäärmega pole kõik korras. Kuid just tänu haigusele ei jõudnudki taAfganistanisõtta ja valis vaimuliku tee. Valikute ja kuulumiste tõttu aga on ta täna see, kellena teda tuntakse: end vabamüürlaseks tunnistanud Tammsalu mõistsid avalikult hukka mitukümmend kirikutegelast. Ehitajaks õppinud Jaan räägib armastusega oma kirikust ja paekivisammastest ning tõdeb, et jumal on kaval, sest valmistab meid kogu aeg tulevaks ette. Ent kuidas ometi võis see mees salaseltsiga suhted sõlmida? Miks talle kirikust ei piisanud? Miks peab ta kahte jumalat teeni…

Ita Ever: osa minust ei saa kunagi vanaks

Kujutis
Eesti teatri Grand Lady Ita Ever (intervjuu tegemise hetkel 77) valmistub tervisehädade kiuste järjekordseks esietenduseks ja õpib pojatütre juhendamisel oma uut mobiiltelefoni kasutama. Ning uskuge või mitte – Ita armus hiljuti! Tervelt neljaks päevaks.

Enne veel kui Ita tahab Everist rääkida, loeb ta üles rea endisi ja praeguseid kolleege, kellest ta pole pikka aega või üldse mitte lugenud. "Näitleja võiks aastas anda vähemalt ühe intervjuu," arvab Ever ja lisab, et rääkima ei peaks ainult tööst. "Kolleege on nii palju, kõiki ei jõua tunda, kuid lugeda oleks tore. Mind küll huvitab, mida nad elust mõtlevad," teatab Eesti raamatupoodide tiraažirekordid löönud "Ita Ever, elu suuruses" kangelanna reipalt. Talle meenub äkki, kuidas ta kohtas mõni aeg tagasi tänaval Helgi Sallot. "Tervitasime, rääkisime veidi ja läksime edasi. Äkki pöörasin ringi, vaatasin Helgile järele ja mõtlesin: issand kui huvitavalt ta riides on." Ever tõmbab kohvitassi lähem…

Teadsin algusest peale, et räägin raamatus Raivo lugu kui vahendaja, hinnanguid andmata

Kujutis
Oktoobris 2019 ilmus minu kolmas raamat – Raivo Järvi elulugu, mida kirjutasin kokku üheksa kuud, kuid mille saamislugu algas aastaid tagasi. Kiiresti ka teise trükini jõudnud teos pälvis lugejate tähelepanu ja jõudis müügitabelite tippu. Olen tänulik! Iseäranis selle eest, et loomine niimoodi korda on läinud. Järgnevalt avaldan siin Apollo raamatuportaalile antud intervjuu, milles vastan toimetaja Linda Pärna küsimustele. Allpool on ka link katkendile.


* * *
«Raivo Järvi. Kõike muud kui KUKUPAI» on osutunud väga populaarseks, ja pole ka ime, sest see heidab pilgu ühe eestlastele olulise kunstniku ja riigimehe ellu, kellest me tegelikult palju ei teadnudki. Kirjanik Piret Kooli eesmärk oli panna 2012. aastal meie seast lahkunud Järvi elu kirja nii, et ta ei laseks varasematel teadmistel lugu mõjutada.

Te olete varemgi kirjutanud elulugusid ja Raivo Järvi oli huvitav inimene. Seda raamatut oleks aga saanud kirjutada ka keegi teine – miks just teie olite sellele õige autor? Olite te obje…