Tuletooja

On hämmastav, kuidas esemed hoiavad õhustikku ja olemist alles. Või oleme need siiski meie ise... Igatahes täna, selles töötoas seistes, tundsin täpselt samasugust ärevusega segatud kindlustunnet nagu 1995. aastal Pärnus võidupüha paraadil, mil ihuüksi keset väljakut seisma unustatud president Meri mu intervjuusoovile talle omaselt vastas: "Aga lähme jalutame pisut..." Ja me jalutasime, oma pool tundi. Isegi TV3 pidi tol õhtul just seda intervjuud enda oma pähe mängima. Intervjuust enesest pole mul kahjuks enam ühtegi märki alles. Viimane lootuskiir on seotud Pärnu raamatukoguga – ehk on neil kõik "kohaliku kobrulehed" endiselt alles... Nüüd seisin ma telesaate toimetajana manalateele läinud presidendi kauaaegses kodus... ja need fotod sündisid ETV persoonisaate "TÄHELAEV" salvestusel. Saatejuht Joonas Hellermaa portreteeris Mihkel Mutti ning Lennart Meri kodu Pilviku tänaval oli seega üks võtteplats. Joonas tegin Lennarti töötoas intervjuu estofiili j

Presidendiproua vaatab tagasi 55 ühisele aastale Arnold Rüütliga ja räägib esimest korda oma elu raskeimast ajast, aastast, mil ta leinas oma surnult sündinud last. Intervjuu ilmus laupäevalehes LP 19. jaanuaril 2013 55 aastat ehk viis aastat rohkem kui pool sajandit kestnud abielu... teeb tummaks. Smaragdpulma nime kandev tähtpäev on üha harvemate pruutpaaride unistustes ja varsti on sellistest abieludest alles vaid ilusad lood. Sest me abiellume üha hiljem, kui üldse. Ja lahku läheme kiiremini, kui lennuväljal hoovõturada vabaks saab. 1958. aasta 15. veebruar oli külm päev. Ehk oli lundki, kuid Tartu linna perekonnaseisuaktide büroos seisis kuus inimest, et tunnistada ülikooli neljanda kursuse filoloogiatudengi Ingrid Ruusi ja veterinaariainstituudi majandusjuhataja Arnold Rüütli ühteheitmist. Ingrid kandis poolpikka tumeroosat siidist kleiti. Siid olnud tollal üsna tavapärane materjal ja kleidi õmmelnud tuttav vanamemm. Loori aga pruut ei soovinudki. Pulmapidu peeti kitsas ringi