Tuletooja

Pay It Forward (2000) Mõni aeg tagasi tõusis see film kuskilt jälle esile. Nii nagu asjad ikka tõusevad esile ja tulevad välja. Ühel esmaspäevasel hilisõhtul siis vaatasime, telerist seekord. Filmist kooruv idee - tee kolmele inimesele head ja looda, et nemad omakorda teevad sama kolmele. Ning ühel hetkel jõuab see headus sinuni tagasi. Ilus ja inimlik ja ehkki kett kindlalt mingi lüli (on see ikka õige sõna?) juures katkeb, muutub sellest kõigest siiski palju. Filmi tasub vaadata igal juhul. Kui mitte sellest ei saanud tänane kirjutis pealkirja. Või tegelikult, ehk osaliselt. Sest eile oli minu jaoks päev, mil ilm kolmest suunast sooja tõi. * * * Meie vanim poeg sai kutse - "on aeg! Tulge end kirja panema ja tutvuma. Sest 11. augustil hakkab KOOL" Oh ja ah! Sellistel hetkedel on emadel ilmselt ühteaegu hästi kurb ja hästi rõõmus tunne südames: selle hetke nimel on palju tehtud ja seda hetke ei taheta kuidagi alustada... sest maailm on külm ja julm. Isegi kõikvõimalik

Lõpuks ometi, hommikust saadik sajab. Küll viltu, küll otse... huvitav on jälgida just seda sadamist. Ja siis pärast näha kuhu ja kuidas on sadanud. Huvitav, et lumi on maas ikka ühte moodi olenemata sellest, mis moodi ta maha sajab. No ses mõttes, et lumehang ei vaju ju viltu sellepärast, et lumi sajab näiteks vasakult paremale x-kraadise nurga all. Või mulle ainult tundub nii? Mulle meeldib lumi, a seda sa vist juba teadsid :) Meeldib peaaegu kõik see, mida ta endaga kaasa toob: ennekõike aga see valgus ja rõõm. Kuid mulle meeldib ka tõeline pakane ja elektrit täis juuksed. Ning lumetuisk ja kipitavad põsed. Just praegu sain aru, et miks see mulle kõik meeldib. Või õigemini meeldida SAAB. Sest mul on turvaline: on lapsed, kellega koos seda olustikku ja ilma nautida. On soojad riided ning jalanõud. On kodu, kuhu võin oma kipitavad põsed sooja tuua. Ja on soe vannivesi või koguni saun, kuhu külmast kanged varbad viia... on ju turvaline. Tegelikult olen ma pakast ja talve alles