Lase heategu ringlema
Pay It Forward (2000)
Mõni aeg tagasi tõusis see film kuskilt jälle esile. Nii nagu asjad ikka tõusevad esile ja tulevad välja. Ühel esmaspäevasel hilisõhtul siis vaatasime, telerist seekord.
Filmist kooruv idee - tee kolmele inimesele head ja looda, et nemad omakorda teevad sama kolmele. Ning ühel hetkel jõuab see headus sinuni tagasi. Ilus ja inimlik ja ehkki kett kindlalt mingi lüli (on see ikka õige sõna?) juures katkeb, muutub sellest kõigest siiski palju. Filmi tasub vaadata igal juhul.
Kui mitte sellest ei saanud tänane kirjutis pealkirja. Või tegelikult, ehk osaliselt. Sest eile oli minu jaoks päev, mil ilm kolmest suunast sooja tõi.
* * *
Meie vanim poeg sai kutse - "on aeg! Tulge end kirja panema ja tutvuma. Sest 11. augustil hakkab KOOL"
Oh ja ah! Sellistel hetkedel on emadel ilmselt ühteaegu hästi kurb ja hästi rõõmus tunne südames: selle hetke nimel on palju tehtud ja seda hetke ei taheta kuidagi alustada... sest maailm on külm ja julm. Isegi kõikvõimalikud reklaamid kisendavad nii mitu korda päevas.
Rääkisin lasteaias meie jaoks erilise kasvatajaga - Helenaga. Ta kallistas mind, ja ütles umbes nii: "Sa oled teinud kõik ja rohkemgi veel! Ja see väikemees teab seda. Kõik läheb ka edaspidi hästi, sest Sa oled hea ema!"
* * *
Messengeri-aken hakkas vilkuma ja armas sõbranna rääkis oma päevast ja aastase pisipoja kaminauurimis-huvist. Sellel pisipojal on HEA EMA, ja ma olen seda paaril korral talle ka öelnud. Kuid see tiitel tekitab alati kohmetust. Kas ehk seetõttu, et seda ei saa anedkuse ja kooliharidusega mõõta? Pigem ehk sellepärast, et see on midagi, mida peetakse nii iseenesest mõistetavaks, et märgatakse alles selle puudumist?
Sõbranna meelest on hea ema tark, ja et kui ma arvan, et tema on tark, siis ma eksivat rängalt.
Räägime teemal pikemalt ja ma pakun, et see tarkus peab tulema südamest. Sest tähtis on toimida sisetunde järgi, raamatud ju sinu last ei tunne.
Hetke pärast kirjutab sõbranna: "tead, ma mõtlen et mul ei olegi teisi nii tarku sõpru, kui sina ja su kaasa."
* * *
Meie koolieelik tuleb õhinaga tuppa - naabripoisi isa lubas poisid jälle hokit mängima viia! Aitan riideid otsida ja kui jope selga saab, meenub äkki, et uisud on lasteaias. Nutt on lohutamatu, kuid leiame siiski kesktee: hokikepp ja litter on selles mängus hetkel olulisemad.
Kui rahulolev meeskond kaks tundi hiljem saabub, paneb poja seljakoti ja kiivri esiku põrandale ja seletab, et vaja kiirelt nüüd uisuterad ära kuivatada, sest muidu lähevad need ju rooste! Teadagi! Oooot siis mida??? UISUD
Annan uksekella ja tänan.
"Oh pole tänuväärt, meil kulus selleks vaid minutit-paar!" vastab sõbra isa naerul sui...
Mõni aeg tagasi tõusis see film kuskilt jälle esile. Nii nagu asjad ikka tõusevad esile ja tulevad välja. Ühel esmaspäevasel hilisõhtul siis vaatasime, telerist seekord.
Filmist kooruv idee - tee kolmele inimesele head ja looda, et nemad omakorda teevad sama kolmele. Ning ühel hetkel jõuab see headus sinuni tagasi. Ilus ja inimlik ja ehkki kett kindlalt mingi lüli (on see ikka õige sõna?) juures katkeb, muutub sellest kõigest siiski palju. Filmi tasub vaadata igal juhul.
Kui mitte sellest ei saanud tänane kirjutis pealkirja. Või tegelikult, ehk osaliselt. Sest eile oli minu jaoks päev, mil ilm kolmest suunast sooja tõi.
* * *
Meie vanim poeg sai kutse - "on aeg! Tulge end kirja panema ja tutvuma. Sest 11. augustil hakkab KOOL"
Oh ja ah! Sellistel hetkedel on emadel ilmselt ühteaegu hästi kurb ja hästi rõõmus tunne südames: selle hetke nimel on palju tehtud ja seda hetke ei taheta kuidagi alustada... sest maailm on külm ja julm. Isegi kõikvõimalikud reklaamid kisendavad nii mitu korda päevas.
Rääkisin lasteaias meie jaoks erilise kasvatajaga - Helenaga. Ta kallistas mind, ja ütles umbes nii: "Sa oled teinud kõik ja rohkemgi veel! Ja see väikemees teab seda. Kõik läheb ka edaspidi hästi, sest Sa oled hea ema!"
* * *
Messengeri-aken hakkas vilkuma ja armas sõbranna rääkis oma päevast ja aastase pisipoja kaminauurimis-huvist. Sellel pisipojal on HEA EMA, ja ma olen seda paaril korral talle ka öelnud. Kuid see tiitel tekitab alati kohmetust. Kas ehk seetõttu, et seda ei saa anedkuse ja kooliharidusega mõõta? Pigem ehk sellepärast, et see on midagi, mida peetakse nii iseenesest mõistetavaks, et märgatakse alles selle puudumist?
Sõbranna meelest on hea ema tark, ja et kui ma arvan, et tema on tark, siis ma eksivat rängalt.
Räägime teemal pikemalt ja ma pakun, et see tarkus peab tulema südamest. Sest tähtis on toimida sisetunde järgi, raamatud ju sinu last ei tunne.
Hetke pärast kirjutab sõbranna: "tead, ma mõtlen et mul ei olegi teisi nii tarku sõpru, kui sina ja su kaasa."
* * *
Meie koolieelik tuleb õhinaga tuppa - naabripoisi isa lubas poisid jälle hokit mängima viia! Aitan riideid otsida ja kui jope selga saab, meenub äkki, et uisud on lasteaias. Nutt on lohutamatu, kuid leiame siiski kesktee: hokikepp ja litter on selles mängus hetkel olulisemad.
Kui rahulolev meeskond kaks tundi hiljem saabub, paneb poja seljakoti ja kiivri esiku põrandale ja seletab, et vaja kiirelt nüüd uisuterad ära kuivatada, sest muidu lähevad need ju rooste! Teadagi! Oooot siis mida??? UISUD
Annan uksekella ja tänan.
"Oh pole tänuväärt, meil kulus selleks vaid minutit-paar!" vastab sõbra isa naerul sui...
