Lumi katab maad
Huvitav, et lumi on maas ikka ühte moodi olenemata sellest, mis moodi ta maha sajab. No ses mõttes, et lumehang ei vaju ju viltu sellepärast, et lumi sajab näiteks vasakult paremale x-kraadise nurga all. Või mulle ainult tundub nii?
Mulle meeldib lumi, a seda sa vist juba teadsid :)
Meeldib peaaegu kõik see, mida ta endaga kaasa toob: ennekõike aga see valgus ja rõõm. Kuid mulle meeldib ka tõeline pakane ja elektrit täis juuksed. Ning lumetuisk ja kipitavad põsed.
Just praegu sain aru, et miks see mulle kõik meeldib. Või õigemini meeldida SAAB. Sest mul on turvaline: on lapsed, kellega koos seda olustikku ja ilma nautida. On soojad riided ning jalanõud. On kodu, kuhu võin oma kipitavad põsed sooja tuua. Ja on soe vannivesi või koguni saun, kuhu külmast kanged varbad viia... on ju turvaline.
Tegelikult olen ma pakast ja talve alles siin elades õppinud ootama ja armastama. Armastan jah!
Kas sa kujutaksid ette, et sõidad rattaga 24kraadises külmas?
Ma ka ei kujutanud enne kui proovisin.
Proovisin ja sain teada, et see on võimalik AINULT täielikus tuulevaikuses.
See tähendab loomulikult kahekordseid kindaid ja seda, et ainult prilliklaasid ja nende taga olevad silmad on riietest vabad. Kuid mis siis?
Maru vahva on istuda ratta selga ja vaikselt koos teiste omasugustega sõita punktist A punkti B... Libe ei ole, sest selle eest on teetöölised juba hoolitsenud. Teede korrashoid tegelikult ongi see peamine põhjus, miks siinkandis nii lihtsalt rattaga sõidetakse. Pole vajadust autot võtta, ja meie linnake on ju nii väike ja sõidetav.
Väljas juhtus olema just selline pakane -27 kraadi, veepudelid olime mahaunustanud, ja seega olime pehmelt öeldes pisut hädas.
Ja siis sähvatas: me oleme ju keset vett - see on vaid teises olekus. Ja me sulatasime lund. Käisin seda ekstra merejäält toomas. Sinine lumi oli, nagu näitamaks, et mina olengi puhas vesi.
Tead kui head teed me tol õhtul jõime, mmmm
