Tuletooja

Kõik algas sellest, et emadepäv oli juba olemas. Kuid ühes peres, kus kasvas kuus last, ei olnud enam ema ja ainsa vanemana kantseldas kuute last justnimelt isa. Nii otsustas üks lastest isa vääriliselt tänada. See kõik juhtus täpselt sada aastat tagasi! Aasta hiljem, 1910. aastal, tähistatigi Ameerikas juba esimest isadepäeva. See oli suvel, 19. juunil, sest siis oli   Sonora Louise Smart Dodd 'i isal William Jackson Smart'il sünnipäev.   Ajaloo huvides olgu öeldud, et tänulik tütar oli soovi täitumise hetkel juba täiskasvanu. Koos isaga sai ta seda tänupäeva pühitseda 9 korda, sest 1919. aastal William Jackson Smart suri. Ameerika rahvuslikuks pühaks kuulutas USA president Calvin Coolidge isadepäeva 14 aastat hiljem. Eestis hakati isadepäeva tähistama 1988. aastast, ning Soome eeskujul on see päev meil kõige pimedamal ajal ja veidi enne jõuluaja algust ehk novembri teisel pühapäeval. Sedagi põhjusel: isadepäev on täpselt pool aastat enne ja pärast emadepäeva, tasaka

Taas üks isadepäevateemaline leid arhiivist: DELFI Neljapäevik oli 2009 aastal uus ja moodne rubriik, kus jälgisime toimetuste kaupa ja päevikustiilis (s.t. telefonikõne väljavalitule iga tunni-pooleteise järel) ühe inimese päeva ärkamisest magamaminekuni. Oma tegemistest lubas tol aastal just isadepäeva eel kirjutada kolme väikese lapse isa, militaaranalüütik, reservkolonelleitnant ja kirjanik Leo Kunnas.  Priit Simsoni foto Niisiis: argipäev kolme väikese lapsega 7:34   Prügikott on välja viidud, tunnike töödki tehtud. Majas on endisel vaikus. Kuid peagi virguvad vanemad lapsed ja algab kiire. Veel ei ole teada, kumb meist abikaasaga suuremad lasteaeda viib. Hommikusöök, mida tavaliselt alles sellel kellaajal tegema hakkan, on tänu kõige väiksemale valmis. 8:38   Suur töö, ulmeraamatu (“Gort Ashryn“ — toim.) teine osa peaks veel sel nädalal trükki jõudma. Küljendatud materjal on nüüd üle loetud ja täna pärastlõunal käin läbi Päevalehe toimetusest, sest kaartide osas tuleb ve

Kirjallisuuden Finlandia-palkinnon saanut Sofi Oksanen vie Puhdistus-teoksensa tällä viikolla sen kotimaahan Viroon. Vastaanotto on sekoitus lämpöä, ylpeyttä ja kyyneliä. Sen verran paljon Aliiden ja Zaran Viron historiaan kietoutuva tarina koskettaa. - Minulta on kysytty, miksi Viro on piilotellut näin upeaa kirjailijaa kuin Sofi, sanoi Virossa Puhastus-nimellä ilmestyvän kirjan kustantavan Varrakin päätoimittaja Krista Kaer. - Haluaisimme pitää Sofia myös omana kirjailijanamme, jos vain suomalaiset ovat valmiita hänet jakamaan. Virolaispainoksen ilmestymistä juhlittiin maanantaina Suomen Viron suurlähetystössä. Puheenvuorojen joukossa Puhdistuksen kokemusta verrattiin muun muassa karjalaisten kohtaloon. Yleisinhimillinen teos on saanut vastakaikua muuallakin. - Minua lähestyi kirjan lukenut puoliksi ukrainalainen tyttö, ja hän sanoi, että toivoo nyt jonkun kirjoittavan Ukrainan historiasta samalla tavoin, Oksanen kertoi. Puhdistuksesta on tehty kustannussopimus jo