Leo Kunnase argipäev kolme lapse isana

Taas üks isadepäevateemaline leid arhiivist:
DELFI Neljapäevik oli 2009 aastal uus ja moodne rubriik, kus jälgisime toimetuste kaupa ja päevikustiilis (s.t. telefonikõne väljavalitule iga tunni-pooleteise järel) ühe inimese päeva ärkamisest magamaminekuni. Oma tegemistest lubas tol aastal just isadepäeva eel kirjutada kolme väikese lapse isa, militaaranalüütik, reservkolonelleitnant ja kirjanik Leo Kunnas. 
Priit Simsoni foto
Niisiis: argipäev kolme väikese lapsega

7:34 Prügikott on välja viidud, tunnike töödki tehtud. Majas on endisel vaikus. Kuid peagi virguvad vanemad lapsed ja algab kiire. Veel ei ole teada, kumb meist abikaasaga suuremad lasteaeda viib. Hommikusöök, mida tavaliselt alles sellel kellaajal tegema hakkan, on tänu kõige väiksemale valmis.

8:38 Suur töö, ulmeraamatu (“Gort Ashryn“ — toim.) teine osa peaks veel sel nädalal trükki jõudma. Küljendatud materjal on nüüd üle loetud ja täna pärastlõunal käin läbi Päevalehe toimetusest, sest kaartide osas tuleb veel kujundajatega koos istuda. Siis on minu osa raamatust tehtud.


16:35 On aeg mänguasjad riiulitesse ja kasti ning pliiatsid pinalisse panna. Kohe varsti hakkavad lastesaated. Meie peres vaadatakse (ainult) Soome kanalilt Pikku Kakkoneni saateid. (Perekonnas räägitakse eesti ja soome keelt — toim.) Telerit vaatavad lapsed üldiselt ka väga harva. Kui, siis lisaks sellele lastesaatele ka mõnda DVD-plaati, näiteks Lotte seiklusi. 

Teen mõned ettevalmistused õhtusöögiks, sest järgneva tunni jooksul jõuab ka abikaasa koju.

17:44 Tänase päeva meisterdamiste-saldo on Grete kolm lõnganukku ja Karli keerulised legoautod. Tublid küll, kuid koristajad nad täna polnud. Praegu on küll tunne, et mina olen need Bakuganid rohkem ära teeninud. Söök on kohe valmis. Kartulid keevad, liha tegime juba eile, nüüd vaja veel vaid soojaks teha. Lapsed vaatavad veel veerand tundi lastekaid. Uksekell (lastele mõeldes antud) — abikaasa tuli koju.


18:19 Õhtusöök söödud. Täna on poepäev, kombeks on käia iga teine päev. Enamasti käin poes mina, vahel ka abikaasa. Toon korraga kahe päeva moona kogu kambale. Ainuüksi piima läheb meil kahe päeva jooksul korraga 4-5 liitrit. Nüüd poodi. Samas viin ka Grete muusikaringi.

Kunnas usub, et ainus, milles inimene edasi elab, on tema järeltulijad. “Mul pole olnud mõtet, et siia maailma — sõdade ja rahu vahele — ma lapsi ei tee. Grete (6), Karl (4,5) ja Astrid (1,5) ei saanud sündimata jääda. Kolmega me nüüd piirdume, sest üks asi on lapsed ilma tuua, teine asi nad üles kasvatada, nii et neist tuleksid mõistlikud inimesed,” räägib mees ning jagab näpunäiteid mõistlike kasvatamise kohta. “Midagi erilist ei peagi tegema, piisab, kui sa avastad ja koged koos nendega maailma.” 

6:04 Pere pesamuna on äratuskella eest. Tänane hommik on tal üks neist varasematest. Ma ise olen hommikuinimene. 

1,5-aastane Astrid on hommikute üle alati rõõmus ja soovib kohe pärast emmega potil käimist putru. Keedan pere lemmikut, neljavilja oma, ja istun seltsis kuni laps sööb. Siis viin ta veel korraks abikaasa kaissu. Suuremad lapsed alles magavad.


8:52 Hommikused toimetused ongi tehtud. Kõhud täis, suuremad lapsed saavad juba riidesse. Uksest läheme välja kõik koos: lasteaeda lähen täna mina. Oma unevajaduse lõpuks kaisus täis maganud pesamuna kõnnib samal ajal emaga õue, maja oma lasteparki. Suvel tehti meile siia just selline mänguväljak, kus on kuni kolmeaastastele sobivas kõrguses kiigud ja liumägi. 


9:46 Vahetasin abikaasa mänguplatsilt välja. Nüüd on suuremad lapsed aias, abikaasa tööl ja meie Astridiga kiikumas. Seisan siin ja teen hoogu. Oleme õues veel umbes tunnikese, siis on väike lõuna ja uinak. Just äsja hakkas kergelt lund sadama. Astrid vaatab sõnatuna…



10:36 Lõunasöök on lihtne: lapsele teen seekord soojaks väikeste purgitoidu ja ise võtan võileiba. Pärast seda, kui Karl sügisest aeda läks, on mul lõunasöögi osas kergem. Kui kõht täis, panen Astridi uuesti riidesse. Seekord sooja paksu magamiskotti ning tõstan ta vankrisse, avatud akna alla magama. Nii on uned kõige paremad, ja ma võin järgmised kaks, vahel isegi kaks ja pool tundi, tööle pühendada.



11:04 Vankrist kostab unenohin. Vanemad lapsed lasteaias ei maga. Tegelikult kodus ka mitte. Söövad oma kõhu täis ja jäävad meid ootama. Läheme neile Astridiga ühe paiku järele. Vahel on Astrid selleks ajaks ärganud. Kui ka ei ole, siis tõstan ta koos vankriga lihtsalt õue ja olemegi teel. 
Kuid nüüd istun töölaua taha ja avan arvuti. Ulmejutu kolmandat osa olen juba alustanud, süžee on paigas, nüüd teen detaile. Päris kirjutamiseks läheb detsembrist. Nagu ka selle kohe trükki mineva raamatuga, mida kirjutasin kokku kümme ja pool kuud. 
Laual on ootel ka üks pisut kiirem ja mahult väiksem töö — arvamuslugu päevalehele kaks korda kuus. 
Nüüd vajan vaikust.

12:59 Aeg lasteaeda minna s.t. vanematele lastele järele. Karli ja Grete riietumine ning muu sebimine võtab oma 40 minutit aega. Kahe paiku oleme kõik jälle kodus tagasi, sest praegu me kauemaks õue mängima ei jää. Astridil on söögiaeg.



13:44 Oleme kodus. Nüüd on lastel käed pestud ja Astridil hakkab söögiaeg. Karl ja Grete saavad kohe mängima hakata, sest nemad sõid juba lasteaias. Istume Astridiga koos lauas ja mina olen assistendi rollis. Piimatass ei püsi ju veel kindlalt käes ja kahvel satub ka vahel kuhu juhtub. Umbes poole tunni pärast pääseb ka Astrid põrandale teiste sekka asjatama. Et ta õe ja venna tegemisi ei segaks, olen ise talle aktiivne mänguseltsiline. Mulle meeldib.



15:12 Plaani kohaselt pidanuks ma nüüd raamatu kaartide asjus kujundajaga kohtuma. Kuna kujundaja jäi haigeks, siis ei pidanud ma nüüd kuhugi minema. Saame oma asjad hoopis õhtul hiljem ja arvuti kaudu aetud. 
Lapsed on vahepeal mänginud ja vanem õde näitas nooremale aknast, mis väljas toimub. Karl on enamuse ajast ehitanud. Astrid soovib nüüd piima… Õige pea on tal jälle väiksema söögi aeg — seekord banaani ja jälle piima. Puuvilju sõi vahepeal Gretegi. Karlile on siiani lasteaias söödud lõunast jätkunud. Vaheldumisi mängimisega tuleb meil kõigil ka koristada. Mina koristan suuremaid asju, lapsed väiksemaid. Muidu ei mahu ju tuppa ära. Suurem koristamine algab umbes tunni pärast. Siis on lastesaadete ajaks kõik valmis.
Koristama on Grete ja Karl usinad. Neile sai lubatud, et kui tublisti korda hoiavad, siis nädala lõpuks võib preemiaks mänguasja saada. Lapsed rääkisid, et rühmas on kõigil teistel juba Bakuganid. Karl sooviks omale musta, sest see on kõige tugevam ja Grete omale sinist Bakugani, sest sellel on tiivad. Eks näis, pühapäevani on veel aega.

19:15 Toidumoon on varutud. Grete tund Musamaris saab kohe läbi, siis läheme koos koju. Ja kodus istun kohe töölaua taha. Algul vaid umbes pooleks tunniks, sest siis on aeg lapsed magama panna. 

20:03 Meilid üle vaadatud, hakkame lapsi magama sättima. Abikaasa tegeleb suurematega ja loeb neil õhtujutu soome keeles. Meie Astridiga saame omaette hakkama. 


21:00 Töö ootab. Istun jälle arvuti taha ja süvenen uue raamatu detailidesse. Plaanin töötada peaaegu südaööni. Ja seetõttu nüüd ka lõpetan, et jõuaks õigel ajal magama. Head ööd! 

Populaarsed postitused sellest blogist

Liis-Katrin Avandi: me ei varja oma pisaraid

Rita Rätsepp: õnnest, rikkusest ja Alo Mattiisenist

Jumalike juhuste tragöödia ehk Immanuel Volkonski lugu

Kirikumees ja vabamüürlane Jaan Tammsalu: saladusi tulebki hoida

Veronika Portsmuth: olen õnnelik, et üldse midagi mäletan