Kultuuri kah

Aastast 1999. Eesti Ekspress ja Kahe küüruga rahvuslik iroonia panen selle lingi siia nii endale kui teile lugemiseks. Pärnu Kontserdimajas on iseseisvuspäeval nimelt selle suurteose kontsertettekanne, ehk siis Uku ja Vanemuine. Keda huvitab, siis kontserdipaiga kodukalt saab lisainfi.
* * *
Üle mõne hea aasta nägin jälle diplomande. See on omamoodi vahva, lähed teatrisse tükki ja tegijaid vaatama. mitte teatud kindlat nime või etendust. Ma ei läinud isegi Kivirähki vaatama. Vaid just neid noori. Erinev oli seekord ka pisut: esimest korda nägin laval näiteks kedagi, kelle sündimist ma mäletan "Rehepapp" jättis sügava tunde ja elamuse, mida endaga suisa tahan kaasas tassida. See oli mõnus ja lõhnav etendust. Ja neil seal ei olnud muresid. Minulgi polnud see paar tundi ja mõnikümmend minutit. Peaaegu mitte midagi muud, kui et oleks ise ka tahtnud sellesse maailma ja seega mujale. Ehkki laval mängiti meid endid ja pidevalt korduvat tänapäeva. Vat sedasi. Tartus peaks see lavale tulema 6. märtsi ja Pärnus uuesti vist märtsi lõpus. Uurige ise lisa!
* * *
Keskea-kriis on siis mõne aasta pärast! Tegelikult on hoopis nii, et kui keskeakriis näeb välja ja avaldub NII, siis mul on see nüüd käes. Ja just sellepärast ei taha ma ei olukorda ega etendust rohkem kommenteerida. Vaataks heal meelel teist korda ka, sest seal on palju sellist, mida kõva häälega muidu välja ei öelda. Ning ma ei räägi nüüd sellest ropendamisest ja genitaalide lennutamisest. Aga seekord läks sedasi, et see oli selle lavastuse viimane lavalkäik, "Reispass" läks Endla mängukavast, vähemalt praeguseks. Äkki hoiavad nad selle suveõhtutesse? Mine tea...
* * *
Ameerika Läänerannik on populaarne koht, ja mitte ainult sõber Lennuki pärast (tervitused Sulle). Mõni aeg tagasi sattusin ühe vahva seltskonna kontserdile - jälle siinsamas Pärnus. "Kokkukõlavad ja puhtad hääled" on sobiv ja lummav, ning pärast seda ei taha ise enam üldse lauluoskusest rääkida, enda puhul siis. 

Populaarsed postitused sellest blogist

Liis-Katrin Avandi: me ei varja oma pisaraid

Rita Rätsepp: õnnest, rikkusest ja Alo Mattiisenist

Jumalike juhuste tragöödia ehk Immanuel Volkonski lugu

Kirikumees ja vabamüürlane Jaan Tammsalu: saladusi tulebki hoida

Veronika Portsmuth: olen õnnelik, et üldse midagi mäletan