Tallinnast end läbi süües


Kui Sulle meeldib olla teenindatud, siis pakun välja "Olde Hansa" ja noormehe, kes seal härraste juures 20 tundi nädalas tööd saab teha. Kuid kindlasti oskavad nad kõik seal ühtemoodi kenasti härrasrahvale meele järele olla."Olde Hansa" on mitmekordne elamus - alustuseks interjöör ja siis keskaegsed tegelased, kes toovad sind kest ajastut, kui vaid ise selleks võimaluse annad, muidugi muusika ja söögid ja veinid (kui on vaja külmarohtu, valige "Munga mõrsja") ja keelekasutus-kõnepruuk otse loomulikult.
Kuid punktina i peal on "koht, kus kuningad jala käivad"... No tõesti kohe!
Ja nüüd siis üks meie valikutest näituseks:



Rewali pidulik mekkimistaldrik -
Kadakane riimsoolaliha, pomerantsikeelesült, Prantsuse õukonna
linnumaksahõrgutis, sibulamoos, wutimunad ja ürdi-pähklisai

* * *
Ootusärevalt kõndisime esmaspäeva õhtul piki Raekoja platsi ning mõõtsime, et millise söögikoha aknast ikka kõikse paremini see tseremoonia kätte peaks paistma. Iga ärike elas oma elu, mõni teenindaja tuli välja korraks ka meie oma elama. Kõnetati muidugi inglise keeli, kuid kuna me ei soovinud nende menüüd mekkida, lasti uksel enda taga kinni vajuda ja lahendatud see asi oligi.
"Karl Friedrich" oli piisavalt kõrgel, ikkagi treppi pidid vaja tõusta ja puha... noh! Uksest sisse astudes tekkis mul probleem – kõik oli LIIGA puhas ja korras ja ootel ja tärgeldatud. Ja rahvast ei olnud seal ka, inimestest rääkimata. Kuid valida tuli põhjusel, et vaade avanes ju sealt see parim.
Tegelikult läks lõpuks nii, et söödud guljašš oli ilmatuma vürtsine ja ehtne ja rammus. Nii mõnus! Ja tegelikult oli isegi hea, et oodatud rahvakogunemine toimus hoopis Vabaduse väljakul, sest muidu oleks ju plaanis olnud hiline sööming tulnud ilmne liialdus olema. Tõsi, siis oleks tulnud ka võimalikud variandid, kuid neid hetkel veel lihtsalt ei olnud.
* * *
Vabaduse platsis võeti vastu kõik need, kes Torino taliolümpialt kargete medalitega koju tulid. Teleülekanne oli ka, aga meid seal näha pole. Meelega. Hoidsime end kraanakaamera mademe ligi. Vot!
* * *
Aga luuleluul tuli peale küll ja nii ma siis vabalt Liivi parafraseerides ümisesin.

bakuu
tulin linnast, lumesadu
kaminat ei kusagil.
varbad külmand, hinges hellus –  
tunne eht ja omane.

leidsin ukse, sisse astsin,
piigakene tasane,
lauda saatis, teega jootis,
küünlad läitis ümbrusse.

lihavardad ette kandis,
keldrist otsis veinigi.
seletas ja rõõmu jagas,
kahte sorti leibagi.

jutt jagus, nalja oli,
flirti kohe kindlasti –
sooja jagus ümbrussegi

parim ahi südameis.

Populaarsed postitused sellest blogist

Liis-Katrin Avandi: me ei varja oma pisaraid

Rita Rätsepp: õnnest, rikkusest ja Alo Mattiisenist

Jumalike juhuste tragöödia ehk Immanuel Volkonski lugu

Kirikumees ja vabamüürlane Jaan Tammsalu: saladusi tulebki hoida

Veronika Portsmuth: olen õnnelik, et üldse midagi mäletan