* * *

Varakevadised
Tulpide kodumaa on Pärsia. Euroopasse toodi need lilled umbes aastal 1500 ning Soome jõudsid tulbid umbes 200 aastat tagasi. Ning tänaseks on Soomest saanud üks suuremaid tulbitarbijaid.
Paljudele soomlastele on tulp juba jõulude ajal erilisel kohal. Tulbiistutused kaunites pottides või korvides on aastast aastasse nõutud.


Tulbid on algusest peale kõrgelt hinnatud olnud.
Nendega on isegi börsil käidud. Legend räägib, kuidas keegi olla Hollandis terve maja ühe tulbisibula vastu vahetanud.
Tulpe on üldse kokku olemas umbes 6000 liiki, nende hulka kuuluvad kõik võimalikud värvid - ka sinised ja mustad. Siniseid tulpe võib küll osta, kuid mitte kasvatada, sest need on kunstlikult värvitud. Räägitakse ka valgetest ja mustadest lilledest, kuid tegelikkuses on lillede must värv siiski tumelilla. Soomes kasvatatakse aastas umbes 40 miljonit tulpi, välismaalt sissetooduid väga kergelt ei leiagi. Tõsi, mõned haruldased liigid siiski on.


Kõikidel tulpidel on oma nimi. Suur osa tulpidest kannab sinivereliste nimesid, näiteks nagu Printsess Victoria. Oma tulbid on ka Abbal ja president Kennedyl. Soomes aretatud tulbiliikidel on aga linnade nimed: Mikkeli, Tampere ja Lapimaa sügise auks "Lapin Ruska". Nimed on ülemaailmsed, nii et võib täiesti vabalt juhtuda, et mõni inglise härra viib daamile kimbu Tampere-nimelisi tulpe!

Erinevad liigid õitsevad erinevatel aegades, ja seepärast on meil võimalik nii pika aja vältel poest tulpe osta. Muide, tulpe ostetakse kõige sagedamini reedel ja laupäeval. Üks erilisemaid tulbisorte on prantsuse tulp - lille vars on poolemeetrine ja õis imekaunis ning peaaegu avanematu. Seda õit niisama naljalt vaasi ei torka, prantsuse tulp kaardub kaunilt maad ligi tõstes siiski õie-pea graatsiliselt valguse poole.

Populaarsed postitused sellest blogist

Liis-Katrin Avandi: me ei varja oma pisaraid

Rita Rätsepp: õnnest, rikkusest ja Alo Mattiisenist

Jumalike juhuste tragöödia ehk Immanuel Volkonski lugu

Kirikumees ja vabamüürlane Jaan Tammsalu: saladusi tulebki hoida

Veronika Portsmuth: olen õnnelik, et üldse midagi mäletan