Roosihullus


Soomlase üks sünonüümidest on minu jaoks ROOS!
Siin olles olen seda lille õppinud hindama.
Ja kui küsitakse: "Kas see roos vaasis ka kestab?" saan vabalt vastata: "Jah, kestab küll!"
Samal päeval või järgmiseks hommikuks longu vajunud lilli ei ole ma enam ammu näinud. Vähemalt mitte oma kodus. Loodan, et ka kliendid on rahul.
* * *
Suvi on suur roosiostuaeg - neid viiakse sõbrale rõõmuks ja oma silmale iluks. Ja mitte ainult üks õis korraga vaid ikka kümnestes nö pakkides. Pakkideks nimetagem neid seni, kuni need on aiandi kilepakendis ja otseselt "sidumata".
Mingi osa suvest ostetakse korraga aga vaid üks pikk roos, millel (reeglina) kuldpael kaelas ja mis pakituna tselloffani (?) ehk läbipaistvasse krabisevasse paberisse. Need lilled viiakse leerilastele. Värvidest on eelistatud sügavpunased, roosakad ja sinised toonid.
* * *
Roosihullus valitseb siinsetes lileepoodides maikuu viimasel nädalal ja eriti viimasel nädalavahetusel(vahel ka juuni esimesele nädalavahetusel) - siis kui koolilapsed suvepuhkusele saavad.
Traditsiooniline lill on niisiis roos, kuid "ylioppilasruusu" on mõiste, mis vormub nii umbes 70 sentimeetri pikkuseks, tugeva varrega isendiks, millel tähtsaim tegija on rusika-suurune (vahel räägime ikka suisa täiskasvanu(d mehe) rusikast) õis. Lille hinnad olenevad sordist ja kasvatajamaast, kuid kõiguvad 4-7 euro vahel.
Koolilõpetaja kodu näeb pidupäevajärgsel nädalal välja nagu ehtne roosiaed. Vahel võib ka nihu minna - siis, kui külaliste vastuvõtu kõrvalt ei ole piisavalt aega lillede sättimisega tegeleda. Siin kohal võiks lahenduseks olla keegi, kes sel peol lilledega tegeleks. Uskuge, see on suur töö ja vajab tegemist, sest muidu ei ole lillest kinkimisejärgset rõõmu loota. Tõsi, ka kuivanud roosid on väärtuslikud, kuid teatud tingimustel.
* * *
Tõtt öelda, ma ei jaga enam seda kuivatatud roosi vaimustust. Enam mitte, sest olen kohe neli aastat elusate lilledega tööd teinud ja leiba teeninud. Ja just sellepärast puutun ma ikka vahel kokku nendega, kes lilli, eriti roose, kuivatada soovivad.
Mis siis abiks?
Kuivatatud roosid on ilusad juhul, kui nad kuivatates säilitanud oma värvuse ja mingigi eheduse. Kõlab kummaliselt, kuid see on isegi võimalik.
Kuidas aga kuivanud ent tolmunud roosi puhastada nii, et lill krõbinal laiali ei pudene?
Piserda roosidele koheselt kuivamist märgates tavalist juukselakki (matt või läik pole oluline, see rohkem maitseasi). Tolmuseks kuivanud roosi ei saa enam puhastada. Hiljem tuleks nii paar korda aastas roose piserdada erilise lehebalsamiga, mis seob tolmu ja toob kroonlehtede värvi uuesti välja. Lehebalsamit saab lillepoest.
Üks vahva võimalus mistahes lille ilu igavesti säilitada on foto. Nii saavad tolmumatud mälestused ja perekonnakroonika samade kaante vahel.

Populaarsed postitused sellest blogist

Liis-Katrin Avandi: me ei varja oma pisaraid

Rita Rätsepp: õnnest, rikkusest ja Alo Mattiisenist

Jumalike juhuste tragöödia ehk Immanuel Volkonski lugu

Kirikumees ja vabamüürlane Jaan Tammsalu: saladusi tulebki hoida

Veronika Portsmuth: olen õnnelik, et üldse midagi mäletan