Tuletooja

Zeusi viha ja Prometheusi karistus
Vana Kreeka müüdi kohaselt olid inimese loojateks Zeus ja Prometheus. Prometheus oli titaan, üks neist vanadest jumalatest, kes aitasid Zeusil Kronose vastu võidelda. Prometheus voolis inimese savist ja asetas kuju püstiasendisse, Zeus andis inimesele looma loomuse.
Zeusile oli meele järel, et inimesed jäävadki algelisteks olenditeks, kes puu-vibude ja luu-nugadega endale toidupoolist jahivad. Zeus kartis, et inimestest oleks keegi ehk võimeline tema võimu ohustama. Prometheus oli tähelepaneliku jumalana aga õppinud inimesi armastama.
"Inimestele tuleks õpetada tuletegemise saladus," ütles ta Zeusile "sest muidu on nad kui abitud lapsed. Meie kohus on viia lõpule see, mida oleme alustanud!"
Prometheus mõistis, et nad ei jõua Zeusiga kunagi kokkuleppele, ja nii läks Prometheus salaja Olymposele, kus põlesid alati lõkked ning läitis neist tõrviku. Tõrvikuga kuumutas ta puusüsi hõõguvaks ja peitis selle lähedal kasvava fenkoli (maitsetaim) õõnsa varre sisse. Seejärel kustutas ta tõrviku ning hiilis Olymposelt minema, viies fenkolivarre endaga.
Peidetud söest süütasid inimesed maa peale palju uusi koldeid ja Prometheus õpetas neile, kuidas tuld erinevalt moel kasutada saab. Ka savipottide ja kannude tegemist õpetas inimestel just Prometheus. Ning kivikatustega savimajakesi ehitama. Prometheus abil arenes inimene ja paisus Zeusi viha, sest Zeus tundis end petetuna.
"Ma ju keelasin Sul inimest õpetada! Kas sa ei mõista, et Sinul pärast kasvab inimesest jumalatele hädaoht!" kurjustas Zeus.
Prometheus aga vastas: "Kui inimest armastada ninr õigesti õpetada, ei saa inimesest jumalalae iialgi vaenlast (hädaohtu)"
Kuid Zeusi viha see ei lämmatanud ja ta lasi Prometheusi vangistada ja saata kaugele itta Kaukasuse mägedele, kus Prometheus aheldati kalju külge. Näljane Kotkas käis iga päev ta maksa nokkimas, ning piinarikkaks muutus see veel eriti seetõttu, et maks kasvas igal öösel tagasi. Alles aastate pärast päästis Herakles Prometheuse vabaks, tappes oma noolega kotka. 
Zeus aga maksis veelkord kätte ja sundis Prometheusi igavesti Kaukasuse kilde – suuri kivilahmakaid – tassima.
Zeus karistas ka inimesi, sundides neid jumalaid teenima ja saates maapeale imekauni naisolevuse - Pandora.
Pandora lõi Hefaistos Zeusi käsu kohaselt maast ja veest, jumalad Athene ja Afrodite andsid Pandorale lummava ja õrna olemuse, mitmekülgsuse ja mõistuse ning Hermes õpetas naisolendile oskuse meelitada ja veedelda.
Hermes viis Pandora Prometheusi vennale Epimetheuksele ja kuigi Prometheus oli venda hoiatanud ja keelanud Zeusi kingitust vastu võtta, võttis Epimetheus lummava naise oma majja elama.
Pandora tõi kaasavaraks laeka, mida jumalad avada ei lubanud. Kuid laeka kaas ei jäänud suletuks ja nii pääsesid maa peale kõik need haigused ja hädad, mured ja õnnetused, mis sellest hetkest peale on Prometheus loodud inimesi kiusanud.
Zeus ei saanud aga siiski kahjurõõmsalt võidutseda, sest hirmunud Pandora jõudis laeka sulgeda. Laeka põhjale oli jäänud veel midagi. See oli LOOTUS ja nii on inimestel alati, ka kõige raskematel hetkedel kusagil sisimas peidus lootus, mis kunagi ei kao.
Julgest Prometheusist, keda jumalad iial alistada ei suutnud ja kes alati on inimeste poolel, sai inimliku kultuuri kaitsja. Inimesed kannavad veel tänagi Prometheuse katsumuste sümbolit: sõrmustusse istutatud kivikesi.
Prometheus-laagri tunnistusel olev tekst

Populaarsed postitused sellest blogist

Liis-Katrin Avandi: me ei varja oma pisaraid

Rita Rätsepp: õnnest, rikkusest ja Alo Mattiisenist

Jumalike juhuste tragöödia ehk Immanuel Volkonski lugu

Kirikumees ja vabamüürlane Jaan Tammsalu: saladusi tulebki hoida

Veronika Portsmuth: olen õnnelik, et üldse midagi mäletan