Inimene pole kala
Limnoloogia keskuse järvemuuseumi juhataja Jaan Eensaar (pildil koos perega) räägib kaladest, veesõidukitest ja suhtumisest järveelanikesse. Jutuajamine sai lindistatud 1. juulil Limnoloogiajaamas Võrtsjärve kaldal ning eetris on see 6. juulil (2006. aastal) kell 10.10 Vikerraadios!
Eesti vetesse on jõudnud uus kalaliik - kaugida unimudil (Perccottus glenii). Esimene teadaolev leid pärineb käeoleva aasta juunikuust, mil ihtüoloogid tabasid kontrollpüükidel kaks isendit Narva veehoidla piirkonnas.
Võõrliikide ilmumisse tuleb alati suhtuda ettevaatlikkusega. Kui võõrliigid osutuvad kohalikest liikidest elujõulisemateks, võivad võõrliigid kohalikud välja tõrjuda. Kaugida unimudila näol on teadaolevatel andmetel tegemist kalaliigiga, kes võib oma uutes levikupiirkondades looduslikke veeökosüsteeme oluliselt muuta.
Selleks loob eelduse kaugida unimudila erakordne kohanemisvõime. Kala talub hästi reostust, hapnikuvaegust, veekogude külmumist ja kuivamist. Ta toitub nii selgrootutest, väikestest kaladest kui ka kahepaiksete vastsetest.
Niisuguse suure kohanemisvõime ja oma uut elukeskkonda muutva kalaliigi käekäik vajab tõsist tähelepanu. Tema levikut Eestis tuleb piirata. Alustada tuleb levikutrendide jälgimisest ja avalikkuse teavitamisest selle invasiivse liigiga seonduvatest probleemidest.
Välimuselt meenutab kaugida unimudil meie merekalu mudillasi - tal on kaks seljauime, rinna- ja kõhuuimed paiknevad enamvähem kohakuti pea lähedal, pruunikal kehal on suured ja uimedel väikesed tumedad täpid. Kõhuuimed on seevastu mudillasest erinevad. Kui meie mudillastel moodustavad need imilehtri, siis kaugida unimudilal on kaks selgelt eraldiseisvat pikka kitsast kõhuuime. Unimudil võib kasvada kuni 25 cm pikkuseks.
Praegused juhuslikud leiud ei anna kaugida unimudila arvukusest ega levilast ülevaadet. Kalaliigi edasise käekäigu jälgimisel on suureks abiks kui inimesed, kes selle kala kätte saavad, sellest ihtüoloogidele teada annavad. Tabatud isendid tuleb kuni ihtüoloogidele üleandmiseni näiteks sügavkülmas säilitada. Vette tagasi eeltoodud kirjeldustele vastavat kala palume ülalnimetatud ohtude tõttu mitte lasta.
Millisel viisil see liik Narva veehoidlasse jõudis, vajab alles selgitamist. Vastavaid uurimistöid juba planeeritakse. Allikas
Ehk oled Sa kuulnud UNI-MUDILAST? Venekeeli on ta nimi hoopis ROTANN, eestikeeli tal veel nime polegi ja nii hämab see jõhker kalake meid oma süütu nimega. Tegelikult on uni-mudil värvitu ja julm kala, kes teisi isendeid hirmutab ja ka ära võib süüa, kui ikka väga närvidele käivad.
________________________________
Kutsumata külaline meie vetes
Eesti vetesse on jõudnud uus kalaliik - kaugida unimudil (Perccottus glenii). Esimene teadaolev leid pärineb käeoleva aasta juunikuust, mil ihtüoloogid tabasid kontrollpüükidel kaks isendit Narva veehoidla piirkonnas.
Võõrliikide ilmumisse tuleb alati suhtuda ettevaatlikkusega. Kui võõrliigid osutuvad kohalikest liikidest elujõulisemateks, võivad võõrliigid kohalikud välja tõrjuda. Kaugida unimudila näol on teadaolevatel andmetel tegemist kalaliigiga, kes võib oma uutes levikupiirkondades looduslikke veeökosüsteeme oluliselt muuta.
Niisuguse suure kohanemisvõime ja oma uut elukeskkonda muutva kalaliigi käekäik vajab tõsist tähelepanu. Tema levikut Eestis tuleb piirata. Alustada tuleb levikutrendide jälgimisest ja avalikkuse teavitamisest selle invasiivse liigiga seonduvatest probleemidest.
Välimuselt meenutab kaugida unimudil meie merekalu mudillasi - tal on kaks seljauime, rinna- ja kõhuuimed paiknevad enamvähem kohakuti pea lähedal, pruunikal kehal on suured ja uimedel väikesed tumedad täpid. Kõhuuimed on seevastu mudillasest erinevad. Kui meie mudillastel moodustavad need imilehtri, siis kaugida unimudilal on kaks selgelt eraldiseisvat pikka kitsast kõhuuime. Unimudil võib kasvada kuni 25 cm pikkuseks.
Praegused juhuslikud leiud ei anna kaugida unimudila arvukusest ega levilast ülevaadet. Kalaliigi edasise käekäigu jälgimisel on suureks abiks kui inimesed, kes selle kala kätte saavad, sellest ihtüoloogidele teada annavad. Tabatud isendid tuleb kuni ihtüoloogidele üleandmiseni näiteks sügavkülmas säilitada. Vette tagasi eeltoodud kirjeldustele vastavat kala palume ülalnimetatud ohtude tõttu mitte lasta.
Millisel viisil see liik Narva veehoidlasse jõudis, vajab alles selgitamist. Vastavaid uurimistöid juba planeeritakse. Allikas
