Soomlane Eestis II osa
Paljude teiste suvesündmuste hulgas on Eestis endale koha leidnud ka väntorelite rahvusvaheline festival.
Harrastaja Harri Kovanen töi Tartus toimunud kokkusaamisele kaks isiklikku tänavaorelit ja kinnitas et moosekant ei ole amet vaid elustiil
SUVISED HUVID
"See on elustiil, juba 6 aastat! Posetiivi (see on väntorel ehk leierkast soomekeeles) on automaatorel ja mul on neid kaks. Teine neist on ikka väga vana, Saksamaalt väntoreleid valmistavast tehasest toodud.
Mis annab tõuke sellise vana aegse pillit muretsemiseks?
"See tekib sedasi ühtäkki, hiilib salaja Su mõtetesse ja nii Sa oledki äkitselt väntoreli omanik."
Kas te kuulate sageli väntorelimuusikat?
"Alati, kui ma oma pilliga rahvast rõõmustan. See jääb pähe pöörlema ja mulle need meloodiad meeldivad. Käin vahel ikka teisigi kolleege kuulamas - alati on midagi uut! Repertuaarid ja isegi pillide kõlad on ju erinevad.
Kui olen kusagil pilliga päeval mängimas käinud, siis õhtuti enam raadiot kuulata ei taha. Neid ilusaid helisid on pea täis!"
"Täpset arvu ei oskagi öelda, kuid nii mõnikümmend pilli on kindlasti. Oleme loonud ka Soome väntoreliklubu, liikmeid on tänaseks 15 ja nemad on kõik ka aktiivsed harrastajad. Kuid on ka selliseid soomlasi, kellel on väntorel vaikselt nurgas seismas.
Eesti on aga tänaseks kindlasti üks väntorel, mis kuulub Eesti Teatri ja Muusikamuuseumile. ja selle pilli said nad eelmise (2005) aastal.
Seekordselt festivalil on meid siin juba 30, erinevatest Euroopa riikidest. Kohal on kindlasti saksa, rootsi, poola, slovakkia, soome moosekandid. Eelmisel aastal toimus festival Tallinnas, seekord siis Tartus."
Räägime repertuaarist ka: kuidas lugusid hangitakse? Kas vahetate ka omavahel, kas ostate Saksamaalt tehasest?
"Mul on ühel väntorelil oma mälukaart, kuhu on kirjutatud 200 meloodiat. Teine väntorel, mis mul siin kaasas on, selle on vahetatavad paberirullid - igalühel oma kindel viis. Neid paberirulle saab tõesti veel osta otse tehasest."
Käsi käib teil kogu aeg, sest pill muidu ei tööta - ikkagi ju VÄNTorel. Kas käelihased haigeks ei jää?"Ei sugugi mitte, seda tehnikant peab oskama. tuleb rahulikult ja ilma krambita vändata. Keha ja õlg peavad kogu aeg liikuma, et ei jääks ühte asendisse. Kätt peab samuti vahetama. ja kuna see on nii lõbus tegevus, siis pole lihaste pärast tarvis muretseda."
Ahvikesed koguvad raha, rahvas on seda ka helde andma. Mida te teenistusega teeke, kui uurida tohib?
"Saadudu raha eest ostame siin kohvi ja jäätist. Ja kui juhtub hea päev olema, saame kannu õlutki!" muheleb moosekant Harri Kovanen.
Harrastaja Harri Kovanen töi Tartus toimunud kokkusaamisele kaks isiklikku tänavaorelit ja kinnitas et moosekant ei ole amet vaid elustiil
SUVISED HUVID
Räägib väntoreliga leierkastimees Harri Kovanen
Mis annab tõuke sellise vana aegse pillit muretsemiseks?
"See tekib sedasi ühtäkki, hiilib salaja Su mõtetesse ja nii Sa oledki äkitselt väntoreli omanik."
Kas te kuulate sageli väntorelimuusikat?
"Alati, kui ma oma pilliga rahvast rõõmustan. See jääb pähe pöörlema ja mulle need meloodiad meeldivad. Käin vahel ikka teisigi kolleege kuulamas - alati on midagi uut! Repertuaarid ja isegi pillide kõlad on ju erinevad.
Kui olen kusagil pilliga päeval mängimas käinud, siis õhtuti enam raadiot kuulata ei taha. Neid ilusaid helisid on pea täis!"
 |
| wikipedia.fi – otsisõna posetiivi |
"Täpset arvu ei oskagi öelda, kuid nii mõnikümmend pilli on kindlasti. Oleme loonud ka Soome väntoreliklubu, liikmeid on tänaseks 15 ja nemad on kõik ka aktiivsed harrastajad. Kuid on ka selliseid soomlasi, kellel on väntorel vaikselt nurgas seismas.
Eesti on aga tänaseks kindlasti üks väntorel, mis kuulub Eesti Teatri ja Muusikamuuseumile. ja selle pilli said nad eelmise (2005) aastal.
Seekordselt festivalil on meid siin juba 30, erinevatest Euroopa riikidest. Kohal on kindlasti saksa, rootsi, poola, slovakkia, soome moosekandid. Eelmisel aastal toimus festival Tallinnas, seekord siis Tartus."
Räägime repertuaarist ka: kuidas lugusid hangitakse? Kas vahetate ka omavahel, kas ostate Saksamaalt tehasest?
"Mul on ühel väntorelil oma mälukaart, kuhu on kirjutatud 200 meloodiat. Teine väntorel, mis mul siin kaasas on, selle on vahetatavad paberirullid - igalühel oma kindel viis. Neid paberirulle saab tõesti veel osta otse tehasest."
Käsi käib teil kogu aeg, sest pill muidu ei tööta - ikkagi ju VÄNTorel. Kas käelihased haigeks ei jää?"Ei sugugi mitte, seda tehnikant peab oskama. tuleb rahulikult ja ilma krambita vändata. Keha ja õlg peavad kogu aeg liikuma, et ei jääks ühte asendisse. Kätt peab samuti vahetama. ja kuna see on nii lõbus tegevus, siis pole lihaste pärast tarvis muretseda."
Ahvikesed koguvad raha, rahvas on seda ka helde andma. Mida te teenistusega teeke, kui uurida tohib?
"Saadudu raha eest ostame siin kohvi ja jäätist. Ja kui juhtub hea päev olema, saame kannu õlutki!" muheleb moosekant Harri Kovanen.
