Soomlane Eestis III osa
"Kui sadam ootab koju vaid ühtainust laevasiis sada meest seal rõõmu leiab eest.
Kui sadam ootab aga kas või sadat laeva
siis ootad sina vaid ühte meremeest..."
Omavahel: "Tead tereloom, me peaksime need sõnad ikka pähe õppima, mine tea millal jälle vaja kai peal laevakest oodata..."
Teistele: Igatsus ajab naise rooli ning mehele mereäärde vastu. Igatsus ei valmista ette pettumuseks, kuid annab rea õigustusi ning mõtle-mida-kõik-teha-saab.
Intervjuu oli üks neist asjadest, mida teha sai.
Viinistu hotelli ja kunstimuuseumi vahel sai aetud üks väärt jutt, mida ei saa vaka all hoida. Ja et ylle aetud soomekeelne jutt oleks arusaadav kõigile olgu siin see tõlge. Intervjuu kõlas eetris 3. augustil 2006. aastal Eesti Raadio saates "Suvised Huvid"
Sest vanad surnuaiad on ju väga rikkad oma erinevate lugudega. Sealt on väga palju otsida, leida ja õppida. Selline reis annaks minu jaoks väga huvitava ülevaate Eestist.
Olen ka oma mõttest Soomes rääkinud ning huvilisi oleks teisigi. Kuid eks see rühma suurus selgub alles pärast seda, kui "Helsinkin Sanomates" ilmub kuulutus "Rännakud Eesti surnuaedades" - naerab Tuovi. "Mine tea, ehk on just järgmine reis selline"
Inimesed, kes neist sõitudest osa võtavad, on tavalised huvilised.
Nad oskavad loodust kuulata ja näha. Nad soovivad kogeda ja neil on aega huvituda. Eestis on Soomega võrreldes palju erinevaid taime- ja puuliike, linde, isegi liblikaid on siin rohkem.
Ja kui siin enda ümber seda kõike näed, tahad ühel hetkel teada, et MIDA ja KEDA sa näed. ja et miks on siin loodus ja näiteks kivid just sellised nagu on. Ning on äärmiselt oluline, et keegi jaksab rääkida ja näidata ning on mõttega need rajad meile teinud ja valinud.
Ja kui ekskursioonidele lisaks on keegi teine korraldanud ka kõik toitumisega, ööbimisega ja vaba ajaga seonduva - siis on seltskond tõesti tänulik ja tuleb arvatavasti teinegi kord."
Seekordse väike-saarte-sõidu-eest ütlen tänusõnad kahele mehele - Erik Sikk ja Peeter Hussar. Olen mõlemaga juba aastaid koostööd teinud.
Nüüdseks on ka kindlalt rollid välja kujunenud: Peeter Hussar põhiliselt räägib, alustades hommikul kella seitsmest, lõpetades õhtul kümne ajal.
Peeter (pildil ilma seelikuta) on meie "liikuv leksikon". Ta oskab kõigile küsimustele vastata ja kui keegi ei oska kuidagi küsida, leiutab Peeter teepervelt teema ja räägib. Ja nii suudab ta luua kontakti iga matkalisega! See on suur oskus!
Peeter Hussar on elukutseline giid ja seda sõna parimas tähenduses. Sest see võib tähendada ka et olen lugenud ja nüüd räägin teilegi! Peeter suudab kõik põnevaks rääkida! Ja just see põnevus ning ise-enda huvi on selles töös olulised. Tegelikult paljudes töödes. Kuid hea giid teab palju ja kui päris kõike ei teagi, siis leiutab ja annab teistelegi teada, et nüüd ARVAN. See on inimlik ja ehe!
Need, kellele on Eestist varem avanenud kaupluste ja SPAde uksed, on kohati suisa keeletud, nähes ETTEVÕTLIKKU Eestit ja teie loodust, saari. Käisime Pakril, Naissaarel ja Mohnil.
Ja kui siis teine giididest Erik Sikk räägib oma kogemustest saartega seoses, siis avab see nähtut veelgi enam ja isiklikumalt.
Erik on mängu pannud ka erinevaid inimsuhteid, et meie reisist veelgi erilisem teha. Nii käisime näiteks ühel õhtul kõik esietendusele. Mängiti Jaan Krossi "Vastutuule laeva".
Me kogesime kõik, et see oli MEILE mõeldes tehtud. Ja et see oli ERILINE."
Kui sadam ootab aga kas või sadat laeva
siis ootad sina vaid ühte meremeest..."
Omavahel: "Tead tereloom, me peaksime need sõnad ikka pähe õppima, mine tea millal jälle vaja kai peal laevakest oodata..."
Teistele: Igatsus ajab naise rooli ning mehele mereäärde vastu. Igatsus ei valmista ette pettumuseks, kuid annab rea õigustusi ning mõtle-mida-kõik-teha-saab.
Intervjuu oli üks neist asjadest, mida teha sai.
 |
| Mohni saare rannariba. wiki leid |
Viinistu hotelli ja kunstimuuseumi vahel sai aetud üks väärt jutt, mida ei saa vaka all hoida. Ja et ylle aetud soomekeelne jutt oleks arusaadav kõigile olgu siin see tõlge. Intervjuu kõlas eetris 3. augustil 2006. aastal Eesti Raadio saates "Suvised Huvid"
Rääkis Tuovi Kurtio"Olen kaua unistanud sellisest reisist, mis võiks anda ülevaate Eesti vanadest kalmistutest. Asjatundjatest peaksid kaasas olema nö linnuinimene, taimeinimene ja ajalooinimene.
Helsingi Taaskasutuskeskuse koolitusjuht
Sest vanad surnuaiad on ju väga rikkad oma erinevate lugudega. Sealt on väga palju otsida, leida ja õppida. Selline reis annaks minu jaoks väga huvitava ülevaate Eestist.
Olen ka oma mõttest Soomes rääkinud ning huvilisi oleks teisigi. Kuid eks see rühma suurus selgub alles pärast seda, kui "Helsinkin Sanomates" ilmub kuulutus "Rännakud Eesti surnuaedades" - naerab Tuovi. "Mine tea, ehk on just järgmine reis selline"
Mis Teid Eestis paelub? Te olete siia ikka ja jälle rõõmuga tulemas?
"Olen mõelnud, et ma peaksin kord ka lihtsalt niisama OLEMA eestis. Siiani on kõik sõidud seotud suuremal või vähemal määral tööga - taaskasutuse, koolituste, loodusreisidega.
Ma sooviksin Teie keelt õppida! Tõsi, oskan eesti keelt juba kuigi palju, ja arvan, et kui oleksin siin 3 kuud tööl, saaksin täiesti iseseisvalt keelega hakkama.
"Olen mõelnud, et ma peaksin kord ka lihtsalt niisama OLEMA eestis. Siiani on kõik sõidud seotud suuremal või vähemal määral tööga - taaskasutuse, koolituste, loodusreisidega.
Ma sooviksin Teie keelt õppida! Tõsi, oskan eesti keelt juba kuigi palju, ja arvan, et kui oleksin siin 3 kuud tööl, saaksin täiesti iseseisvalt keelega hakkama.
Aga, et mis paelub ja et miks just Eesti - see on endalegi üllatus! Vaat leidsime üksteist - Eesti ja mina :) Kuid äkki näitab see vaid minu hingelist laiskust. Eesti on ju siinsamas ja pisut nagu omagi. Ja mis seal salata - ka rahakotiga on need käigud sõbrad. Kindel on see, et igal inimesel on olemas OMA SÜDAME MAA.
Eestis on minu jaoks pea-aegu kõik huvitav: loodus, ajalugu, kultuur... Eesti on lähedal ja kerge vaevaga reisitav. Ja isegi keelega saab hakkama - äraeksimist ei pea kartma.
Tunnistan, et alguses suhtusin eesti keelde üleolevalt: noh, et mis see siis ära ei ole.
Kuid üsna pea mõistsin, et tuleb ikka vaeva näha küll.
Ja ehkki meis - kahes naabris - on palju sarnast, oleme me ikka täiesti omanäolised ja isemoodi!"
Eestis on minu jaoks pea-aegu kõik huvitav: loodus, ajalugu, kultuur... Eesti on lähedal ja kerge vaevaga reisitav. Ja isegi keelega saab hakkama - äraeksimist ei pea kartma.
Tunnistan, et alguses suhtusin eesti keelde üleolevalt: noh, et mis see siis ära ei ole.
Kuid üsna pea mõistsin, et tuleb ikka vaeva näha küll.
Ja ehkki meis - kahes naabris - on palju sarnast, oleme me ikka täiesti omanäolised ja isemoodi!"
Te korraldate juba mitmenda aastat soomlastele loodusmatku Eestisse. Seekordn sõit viis teid Eestis väikesaartele. Kes osalevad neil reisidele?
"Viimasel ajal olen korraldanud ringsõite Soome Looduskaitse ühinguga kahasse, ja need on harrastajate-loodushuviliste reisid. Kuid olen ka tellimus-sõite teinud.Inimesed, kes neist sõitudest osa võtavad, on tavalised huvilised.
Nad oskavad loodust kuulata ja näha. Nad soovivad kogeda ja neil on aega huvituda. Eestis on Soomega võrreldes palju erinevaid taime- ja puuliike, linde, isegi liblikaid on siin rohkem.
Ja kui siin enda ümber seda kõike näed, tahad ühel hetkel teada, et MIDA ja KEDA sa näed. ja et miks on siin loodus ja näiteks kivid just sellised nagu on. Ning on äärmiselt oluline, et keegi jaksab rääkida ja näidata ning on mõttega need rajad meile teinud ja valinud.
Ja kui ekskursioonidele lisaks on keegi teine korraldanud ka kõik toitumisega, ööbimisega ja vaba ajaga seonduva - siis on seltskond tõesti tänulik ja tuleb arvatavasti teinegi kord."
Nii et REISIJUHIST ehk GIIDIST oleneb palju! Kellega koos te Eestimaad avastate?
"Jah, giidi olemus ja oskused on tähtsad.Seekordse väike-saarte-sõidu-eest ütlen tänusõnad kahele mehele - Erik Sikk ja Peeter Hussar. Olen mõlemaga juba aastaid koostööd teinud.
Nüüdseks on ka kindlalt rollid välja kujunenud: Peeter Hussar põhiliselt räägib, alustades hommikul kella seitsmest, lõpetades õhtul kümne ajal.
Peeter (pildil ilma seelikuta) on meie "liikuv leksikon". Ta oskab kõigile küsimustele vastata ja kui keegi ei oska kuidagi küsida, leiutab Peeter teepervelt teema ja räägib. Ja nii suudab ta luua kontakti iga matkalisega! See on suur oskus!
Peeter Hussar on elukutseline giid ja seda sõna parimas tähenduses. Sest see võib tähendada ka et olen lugenud ja nüüd räägin teilegi! Peeter suudab kõik põnevaks rääkida! Ja just see põnevus ning ise-enda huvi on selles töös olulised. Tegelikult paljudes töödes. Kuid hea giid teab palju ja kui päris kõike ei teagi, siis leiutab ja annab teistelegi teada, et nüüd ARVAN. See on inimlik ja ehe!
Teisest tublist mehest ka: Erik Sikk on matka majandaja ning organisaator. Näiteks on selles grupis 7 erinevate allergiatega matkajat, igal oma toidusedel. Kõigi nendega tuleb arvestada ja Erik on seda teinud. Ja kui paistab, et nüüd on kitsas käes, leiab Erik kohe lahenduse. Erikul pole sugugi kerge meiega," naerab Tuovi "sest on miljoneid pisiasju, millega keskealised või üle keskea matkalised on harjunud ja mille puudumisest koheselt teada annavad. Ja meie reisulised on saanud väga positiivse pildi siinsest suhtumisest. Ja sellest, et kui leidub asju, mida ei saa korraldada, siis tuleb neid võtta seiklustena."
Matkaliste muljetest:
"Nii mõnigi on rõõmsalt üllatunud, leides Tallinna tagant sõbraliku ja nii mitmekihilise Eestimaa. On leitud, et Eesti on palju värvinguid - eriti esmakordselt tulnute jaoks.Need, kellele on Eestist varem avanenud kaupluste ja SPAde uksed, on kohati suisa keeletud, nähes ETTEVÕTLIKKU Eestit ja teie loodust, saari. Käisime Pakril, Naissaarel ja Mohnil.
Ja kui siis teine giididest Erik Sikk räägib oma kogemustest saartega seoses, siis avab see nähtut veelgi enam ja isiklikumalt.
Erik on mängu pannud ka erinevaid inimsuhteid, et meie reisist veelgi erilisem teha. Nii käisime näiteks ühel õhtul kõik esietendusele. Mängiti Jaan Krossi "Vastutuule laeva".
Me kogesime kõik, et see oli MEILE mõeldes tehtud. Ja et see oli ERILINE."
