Muiakem siis

On ikka kummaline sõna: MUIE
Kõlab nagu prantsuse keel ja peaks tähendama midagi magusalt hapukat. Sellist, mis suunurgad ülespoole kergitab ja põsed vägisi naerule veab. Nagu jõhvikane linnupiimakomm.
Sõber ütles just, et aasta peaks naljakalt ära saatma, siis tuleb uus sama moodi.
Et mis oli aasta kõige naljakam asi?
Mõtlesin, kohe mõttega mõtlesin. Ei midagi!
Naljavaene inimene. Ja isa ütleb alati, et mul on hea huumorisoon ja vahe huumor. Ja et ma oskan asju huumoriga võtta. No kiva!

Eesti kunstnike töid vaateaknalt Vabaduse platsi äärest



Populaarsed postitused sellest blogist

Liis-Katrin Avandi: me ei varja oma pisaraid

Rita Rätsepp: õnnest, rikkusest ja Alo Mattiisenist

Jumalike juhuste tragöödia ehk Immanuel Volkonski lugu

Kirikumees ja vabamüürlane Jaan Tammsalu: saladusi tulebki hoida

Veronika Portsmuth: olen õnnelik, et üldse midagi mäletan