Patriotismist rääkides

Tere iseseisvuspäeva-järgset hommikut!
On ilus ärgata, ehkki päev on pimedam kui eile samal ajal.
Käisime pärast õhtusööki ja enne vastuvõtu vaatamist (ehk siis just pärast kahe küünla süütamist kl 18-19) kõik linnas jalutamas – palju inimesi oli liikvel, restoranides oli pidulikult riides inimesi, äride aknad olid lillede, küünalde ja lipuvärvidega kaunistatud. Ja need kaks küünalt (või elektriküünla-trepid) – neid ikka tõesti kohe oli.
Soome patrioot on lihtne ja hea olla. See sõna ja tunne ei tundu siin poliitiline kui näiteks väljend "Eesti patrioot".
Jah, väärikus ja ühine suhtumine on selle päeva meeleolu ning lipukiri.
Eilne avavalss lisas kõigele veel pisut "oma".
Avavalss on nimelt aastakümneid olnud "Ilusal sinisel Doonaul", Tarja ajal on kindlalt igal aastal ise lugu mängitud. Sel aastal esmakordselt "Kulkuri valssi" ehk see
"Siis meeleldi maanteel ma tantsin,
kus metsade ,tormide laul.
Seda marulist hulkuri valssi
tule minuga neiu ahoi!"
Suhtumine:
  • Üks suurim erinevus Eesti ja Soome pidupäeva vahel Soomes ei peeta kõnesid ja pidu ei ole poliitiline.
  • See päev on ennekõike sõjaveteranide mäletamine ja austamine. Ja seda kinnitab ka see, et igal aastal näidatakse telerist Väinö Linna raamatu põhjal tehtud filmi "Tundmatu sõdur".
  • Soome patrioot on lihtne ja hea olla. See sõna ja tunne ei tundu siin poliitiline.
Uudised:
  • Väärika lõpu valinud sõjaveteranist räägitakse siin eri meediates vähem ja vaoshoitumalt kui Eestis. Uurimist olevat alustatud, eks siis kunagi kuuleb. See "väärikas lõpp" on meie pere tõlgendus.
  • President andis eile näite sellest, kuidas väärikalt TAASKASUTADA. Ta on sama kleidiga juba varemgi esinenud - nüüd oli seda kaeluse ja kätistega täiendatud. Tulemus oli vapustavalt ilus. Ja kuidas ta sädeles - Tarja näol oli peaaegu kogu aeg naeratus. Soe selline.
Ja veel:
  • Soengud olid kõikide aegade kõrgeimal tasemel :)
  • Mr. Lordi alias Tomi Putaanssuu jäi koju või nagu president teda vabandas: TYÖKIIREET ja et jäi tulemata samal põhjusel nagu ooperiprimadonna Karita Mattila.
Sellise vapiga ümbrik saabub kutsutu postkasti nii umbes neli nädalat enne pidustusi (R. Kooli foto)

Populaarsed postitused sellest blogist

Liis-Katrin Avandi: me ei varja oma pisaraid

Rita Rätsepp: õnnest, rikkusest ja Alo Mattiisenist

Jumalike juhuste tragöödia ehk Immanuel Volkonski lugu

Kirikumees ja vabamüürlane Jaan Tammsalu: saladusi tulebki hoida

Veronika Portsmuth: olen õnnelik, et üldse midagi mäletan