Pildid ja mälupildid

Sain eile õhtul aru, et meie viimased jõulukuusesed fotomälestused pärinevad aastast 2004. Seisin hetke küünlavalguses ja püüdsin arusaamisele jõuda. Kas pildid paberil ja käes on paremad kui pildid me mälus?
Eelmisel aastal tegime paar pilti telefonikaameratega ja kõik. Sel aastal läheb peaaegu samamoodi, sest päriskaamerat meil pole (teadagi, kui mees teenib fotodega leiba :) teate küll seda paljasjalgse kingsepa lugu). Kuid mälus on palju ka sellist mida paberile ei pane. Vahel mõtlen, et kellele neid perejõule ikka näidata. Osalistele jääb see ju mällu...

Ja seepärast käin ma ringi ja SALVESTAN – lõhnu, tundeid, helisid, hetki, valgust, meeleolusid, värve, kilkeid, hääletoone ja iseenda mõtteid. Et oleks uuel ja järgnevalgi aastal mälusahvrist võtta. Ning kogemusest tean, et sahvri lävepakk on juba kuluma hakanud.

jõulupuhkuse esimene õhtu 2016

Populaarsed postitused sellest blogist

Liis-Katrin Avandi: me ei varja oma pisaraid

Rita Rätsepp: õnnest, rikkusest ja Alo Mattiisenist

Jumalike juhuste tragöödia ehk Immanuel Volkonski lugu

Kirikumees ja vabamüürlane Jaan Tammsalu: saladusi tulebki hoida

Veronika Portsmuth: olen õnnelik, et üldse midagi mäletan