Naistekas – heade mõtete aeg

Ma ei tea, kui paljud meist on teadlikult elus vaadanud filme, lugenud raamtuid või kuulanud muusikat, millele võib anda ühise nimetaja – naistekas. Vahel ja enamasti kasutavad seda sõna mehed, mõnikord ka naised ise. Ehk pisut halvustavaltki. Näiteks siis, kui pakutav tundub liiga õhuline, pehme ja roosa. Kuid fakt on, et naistekaid loevad ja vaatavad vahel mõlemad.

Naistekas on parim omadussõna nii mõnegi jaoks, kes püüab üheselt iseloomustada emotsionaalsust. Ajavad ju naisetkad meid naerma, nutma, ärevusse, õhevile ja tekitavad tunde, et just selline ongi elu. Elu, mida kunagi tahaksin ehk minagi tunda või mida kunagi olen elanud. Naistekas viib mõtte lendu ja kannab endaga kaasa, tuletades meelde midagi, mis meis millegipärast kätketuna on. Või reetes heatahtlikult meiele endile me unelmaid, lootusi ja soove. Läbi naisteka leiab naine lohutust ja lahendusi, sest ta tunneb end osalisena.

Seda kõike soovib ka Eesti esimene interneti-naistekas. Lehekülg, mis tänaseks on üheksa aastat olnud loetavaim naistele mõeldud lehekülg, senine Delfi Naisteleht. Ning ehkki tänasest on sel lehel uus nimi ja oma logo, on siin lugejale jätkuvalt ka juba tuttavat ja omast. Sellel leheküljel viibitud aeg on endiselt aeg enesele, aeg lahenduste leidmiseks, aeg mõttevahetuseks. Aeg siin on nii tegijate kui lugejate jaoks heade mõtete aeg.

Meie logo on teadlikult väikese tähega, olles pigem iseloomustav kui nimetus omaette. Ning i-tähe täpike sümboliseerib pärlit. Soovin, et leiad naistekast iga siinveedetud hetke kohta kasvõi ühe pärli. Pärli, mis Su päeva sisukamaks ja säravamaks muudab.

Soojust, sallivust ja sisu soovides



Populaarsed postitused sellest blogist

Liis-Katrin Avandi: me ei varja oma pisaraid

Rita Rätsepp: õnnest, rikkusest ja Alo Mattiisenist

Jumalike juhuste tragöödia ehk Immanuel Volkonski lugu

Kirikumees ja vabamüürlane Jaan Tammsalu: saladusi tulebki hoida

Veronika Portsmuth: olen õnnelik, et üldse midagi mäletan