Tervislik kevad

Kevadel räägitakse ikka tervislikust toitumisest. Tänavu jõudis see teema ka meie koolilapse õppekavasse. Nii me siis koos seda toitumisteemalist koolitööd tegimegi. Esmalt panime kirja lapse igapäevase menüü. Seejärel otsisime õpetaja soovitatud veebilehekülgedelt vajalikku infot ning analüüsisime menüü iseloomu ning kasulikkust.
Pühapäevahommikune ilu taldrikul
Mis seal salata, tulemus oli üsna üheülbaline. Ootuspäraselt. Sest varateismelise maitseeelistused on kuidagi märkamatult taoliseks muutunud. Nüüd aga avastas ka laps ise, et tema menüüs on palju vähem neid aineid, mida on kasulik süüa, näiteks juurviljad ja puuviljad. Ja palju rohkem neid, mida talle meeldib süüa, näiteks makaroni-hakklihavorm ja lasanje.
“Miks tervislik toit peab alati olema selline, mida süüa ei taha,” mossitas poiss, kui köögis värsketest ainetest salatit kokku segasin ja palus, et ma talle siiski ta lemmiktoitu ehk pelmeene keedaksin. Mul oli teine plaan.
“Nendest ei saa ju kõhtu täis,” muretses laps, kui talle õuna ja pirni kaussi olin tükeldanud ning veeklaasi kõrvale tõstsin. Pool tundi hiljem olid anumad tühjad ja laps jätkas õppetööd. Pelmeenid ei meenunudki.

Mul oli muutuste üle hea meel, lapski rõõmustas. Ning kui järgmisel päeval koos poodi läksime, valis poeg välja ained, millest hommikuks  smuutit teha ja arvas, et ka pirukaid võiks edaspidi süüa vaid laupäevahommikul. Tol hetkel olin ma toimivale õppekavale ütlemata tänulik.



Populaarsed postitused sellest blogist

Liis-Katrin Avandi: me ei varja oma pisaraid

Rita Rätsepp: õnnest, rikkusest ja Alo Mattiisenist

Jumalike juhuste tragöödia ehk Immanuel Volkonski lugu

Kirikumees ja vabamüürlane Jaan Tammsalu: saladusi tulebki hoida

Veronika Portsmuth: olen õnnelik, et üldse midagi mäletan