Elu on inimese parim aeg*
Matti Nykänen on nüüd alati 55-aastane. Kuid need aastad on ühe puhastverd Mägikotka puhul kõrge vanus.
Linnulikult kerge luustikuga, väikest kasvu heledapäine mees tundis end kõige paremini hüppetornis. Ent mitte sugugi alati, sest ta kartis kõrgust ning parim hetk olnud see, kui ta kiivrile prillid ette tõstis ning jäi üksi oma mõtete ja eelseisva sooritusega.
Tal oli eriline oskus end ümbritsevast välja lülitada. Ehkki mäejalamil ja tänavanurgal oli peibutusi.
"Hypätään nyt ensin," torkas ta reporterile ja läks oma teed. Omalaadne anne elada hetkes.
Ajakirjandusega oli Nykänenil omamoodi suhe – legendile kohane. Kui me 2015. aasta novembris tema kodus Joutsenos intervjuuks kohtusime, kinnitas ta, et tegi aastate eest ühe Soome suurima kõmulehega diili. Nimelt lõi ta endast koos ajakirjanik Kai Meriläga meediamaastikule soomlaste äraspidist kangelast Uuno Turhapurot meenutava tegelaskuju.
Nykäneni sõnul oli soomlasel selle loodud kujuga lihtne samastuda.
"Temaga koos oli lõbus ja teda sai süüdimatult tögada, pilades samas iseennastki. Kuid kõik need lollused ja pullitegemised ja hullud naljad, mida elu jooksul tegin, avaldati meedias tõena. Mina ei näinud 18 aasta vältel lehte kätte võttes neis lugudes ennast, vaid lavastatud lollusi," kinnitas Nykänen.
Ta tunnistas, et mõned faktid olid neis lugudes siiski sees. "Muu aga on fiktsioon. Maailm ongi ju hullumeelne ja et seda taluda, tuleb osata enese üle naerda."
"Ma olen kuradi hea näitleja!" ütles Nykänen enda kohta. Isegi oma kodus diivanil istudes olid Nykänenis koos korraga kaks persooni. Kuid kui inimeste poole pöördudes võis Mattil isegi mask ees olla, siis loomadega suheldes oli ta soojus varjamatu.
Võib-olla see kostab elupõletamise müüdi taustal uskumatu, aga Nykänen armastas üle kõige puhtust. Kui ta ei oleks 11-aastasena hüppemäele sattunud, oleks temast saanud kõrge kvalifikatsiooniga koristaja. "Hindan kõrgelt puhtusehoidja tööd, tean hästi, mida see tähendab. Ma ei ole kunagi tahtnud, et keegi minu järelt korjab ja koristab."
Ka asjade pakkimises oli ta meister – tegi ta seda kõike ühtejärge ju kokku 32 aastat, pidevalt. Peitu oli ta pakkinud ka oma perekonnaga seotud tunded.
Nykänenil oli kaks õde, kolm last ja üks lapselaps ning kuus abielu ja viis abikaasat (sest ühega neist naistest abiellus ta kaks korda). Ta oli vangis istunud, ega salanud, et tema elus on asju, millega rahutegemine on omaette töö.
"See on minult palju aega ja mõtteruumi nõudnud, ent nüüdseks usun juba isegi, et olen olnuga rahu teinud. Kuid minevikus on asju, millega ei saa ma kunagi leppida."
Nii ta elaski Legendi elu – kiirelt ja stiilipuhtalt, nagu oli hüpanudki.
Nykäneni saatsid erinevad vigastused ja diagnoosid. "Jah, ütlen ausalt, et see kõik tasus ära. Ma olen ju praegu üsna elavas vormis," kiitis ta 2015. aastal. Ehkki kogu ta olemus oli meie viimasel kohtumisel fifty-sixty* elu kasuks. Ta liikus siis pisut vaevaliselt ja kohvi valades oli kätes plastikat vähem kui telemarki hüpates, ent ööpäevaringset arstivalvet ta juures enam polnud.
"Ka hingeline väsimus tuleb vahel peale, kuid ka sellega olen õppinud elama. Tean, et rusuvast meeleolust saab ajaga üle, ja elurõõm tuleb tagasi. Nüüd siingi, sinuga rääkides, sain mõelda hea tundega olnule. Jah, olen oma eluga tänaseks väga rahul," kinnitas mees, kelle väljaütlemised on legendaarsed.
Eks ta ole. Elu olevat ju inimese parim aeg*. •
________________
*"Elämä on ihmisen parasta aikaa" ja "fifty-sixty" on kaks Matti Nykäneni legendaarseks saanud väljaütlemistest.
Piret Kooli intervjuu Matti Nykäneniga: Maailm ongi hullumeelne. Et seda taluda, tuleb osata enese üle naerda
